Digitaalne Tallinn 2035

Peatükk 10 / 12

Tegevusprogramm 3. Targa linna programm

Targa ja turvalise digilinna illustratsioon
Tallinn 2035

Tallinna linna rahvusvaheline ambitsioon on saada juhtivaks targa linna valdkonna ja innovatsiooni keskuseks väiksema elanikkonnaga pealinnade seas maailmas. Samuti on linna eesmärgiks olla eeskujuks teistele Läänemere piirkonna linnadele kohaliku omavalitsuse digitaalsel arendamisel. Selleks tegeleb linn keskselt innovatsiooni juhtimise ja võimestamisega, sh kompetentside tõstmise ja innovaatiliste lahenduste toetamisega.

Mõõdikud

  • Uute innovaatiliste targa linna lahenduste katseprojektide arv linnakeskkonnas1

Tegevussuund 3.1. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

Aastal 2035

Innovatsioon on loomulik osa teenuste juhtimisest ja linna ülesannete täitmisest. See hõlmab uuendusmeelsust tehnilisest katsetamisest muutuste juhtimiseni.

Innovatsioon toetab linna arengueesmärkide saavutamist ja linnaorganisatsioon on võimekas uudsete lahenduste katsetaja. Prototüüpimine, testimine, piloteerimine ja minimaalse elujõulise toote (ingl minimum viable product, MVP) arendamine on kõik loomulikud komponendid teenuse juhtimises ja linna ülesannete täitmises. Linn kasutab innovatsiooni arendamiseks võimalikult palju välisrahastusplatvorme ja teeb igakülgset koostööd, edukate projektide tulemit rakendatakse linna teenuste edasiarendamiseks ning Tallinna kogemused ja edulood on rahvusvaheliselt tuntud. Et tagada innovatsiooni mõistmine ja omaksvõtt ning Tallinna uudsete digilahenduste kasutust suurendada, tutvustatakse neid laiemalt, kaasates avalikkust ja arvamusliidreid. Linnaelanikud ja linnatöötajad on teadlikud linna digiteenustest ja uutest lahendustest. Lisaks tehnilisele katsetamisele hõlmab innovatsioon muutuste juhtimist laiemalt. Katsetamise kultuur julgustab organisatsiooni eksimustest õppima ja lugusid jagama ning kaasama eri osalisi ka pooleliolevatesse projektidesse.

Linn annab erasektorile ja kolmandale sektorile võimalusi linnakeskkonnas katsetada ning luua sotsiaalset innovatsiooni linna teenustes. Linnas on suurepärased tingimused uudsete lahenduste loomiseks, katsetamiseks ja maailma viimiseks. Programmid Tallinnovation ja Test in Tallinn aitavad linnal testida seal, kus linn innovatsiooni ise hankida ei saa. Suure avaliku huvi ja/või mõju (sotsiaalne, rahaline) korral teeb linn vajalikku lobitööd ja ettepanekuid seaduseuuenduste ellukutsumiseks, et soodustada innovatsiooni hankimist. Katseprojekte lubades küsib linn vastutasuks ka väärtuslikke (ruumi)andmeid.

Linn teeb tarkvaraarendusi agiilselt, olles võimeline olulisi digikomponente edasi arendama vastavalt muutuvatele vajadustele. Linn on tark tellija, kes kasutab ülikoolide ja innovatsioonialaste ettevõtetega koostööks erinevaid mudeleid, et teenida linna huve ja eesmärke. IT-lahenduste suuremahulisele arendamisele eelneb vajadusel prototüübi loomine. Põhikomponentide ja minimaalse funktsionaalsusega prototüüp võimaldab testida ideed, kasutajakogemust ja tehnilist teostatavust ning koguda tagasisidet enne lõpliku lahenduse arendamist, vähendades riske ja võimaldades kinnitada arendusotsuseid.

Linn vähendab teenuse haldamise kulusid, kasutades võimalikult häid automatiseerimise lahendusi. Tehnoloogia abiga pakub linn personaalseid, kasutajate vajadustele vastavaid teenuseid. Inimesed ja linn suhtlevad ühtsete kanalite kaudu (telefon, juturobot, kirjalikud pöördumised). Valdavale osale inimeste küsimustest vastab juturobot, vajadusel suunatakse inimene automaatselt teenuseosutajani. Infosüsteemidel on võimekus teha automaatkontrolle ja selle põhjal pöördujale samm-sammult teavet ja suuniseid anda – juhendite ja ajamahuka otsesuhtluse asemel aitavad targad kratid. Kõigis võimalikes menetlusprotsessides teevad infosüsteemid samuti automaatkontrolle. See vabastab inimese eeltööle ja järelkontrollile kuluvat aega ja võimaldab senisest enam sisulisi kaalutlusotsuseid teha, viies sealhulgas (nt ruumilise planeerimise) menetluse tulemused uuele tasemele ning suurendades nende efektiivsust.

Tehisaru rakendatakse vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt, et luua linlastele kvaliteetsemaid, kättesaadavamaid ja proaktiivsemaid avalikke teenuseid: personaalne õpitee hariduses, küberrünnakute ennetamine ja tõrjumine ning linna arengustsenaariumide mudeldamine, masinnägemine teehoolduses, linnavara haldamine ja turvalisuse tagamine ning digitaalse ligipääsetavuse suurendamine. Linnaorganisatsioon võidab protsesside automatiseerimisest ja organisatsiooni õigus- ja finantsjuhtimise ning administratiivse töö efektiivsuse suurendamisest digiassistentide toel. See võimaldab rakendada aina rohkem töötajate potentsiaali inimkesksuse, turvalisuse, läbipaistvuse ja loovuse eesmärgil. Linnal on piisav pädevus, et tehisaruprojekte tellida ja juhtida ning ülal hoida vastavalt nende eripärale.

Digiinnovatsioonis ja automatiseerimises on kesksel kohal liikuvus ja taristusüsteemid, energiakasutuse juhtimine ja ringmajandus ning klienditeenindus (vt ka ptk „Digitulevik linna tegevusvaldkondades“).

Tegevussuuna elluviimist seiratakse muu hulgas järgmiste mõõdikute kaudu19:

  • IT-ettevõtete osakaal, kes on väga rahul Tallinna linnaga tehtud koostööga;

  • IT-ettevõtete arv, kes peavad märkimisväärseks Tallinnaga tehtava koostöö mõju nende kasvus või arengus;

  • digitehnoloogial põhinevate Test in Tallinna ja Tallinnovationi projektide osakaal, mille tulemit on linna teenuste edasiarendamiseks rakendatud;

  • rahvusvaheliste koostööprojektide arv, mis on seotud Tallinna linna (osalusel) loodavate uudsete digilahendustega;

  • linnatöötajad, kes on täiesti nõus väitega „Minu asutuses julgustatakse uusi lahendusi katsetama ja eksimustest õppima“;

  • linnatöötajate rahulolu uuenduslike digilahenduste tööga.

Olulisemad tegevused

  1. Uute tehnoloogiate ja teadmiste rakendamine teenuste arendamisel, sh digilahenduste prototüüpimine ja selle toetamine.

  2. Eesti ülikoolide ja teadusasutustega avatud raamlepingute sõlmimine ja haldamine pideva eksperditeadmise, sh diginõuande saamiseks.

  3. Teadlikkuse suurendamine uutest lahendustest, kaasates linnatöötajaid, avalikkust ja arvamusliidreid.

Tegevustes 1, 2 ja 3 on oluline tihe koostöö kõigi linna asutustega.

  1. Andmenõusolekuteenuse laiendamine kooskõlas õigusraami muutustega, et arendada proaktiivset teenuseosutamist.

  2. Tehisaru lahenduste tootejuhi rolli loomine ja sisustamine

  3. Metoodiline kesksete tehisaru komponentide analüüsimine, loomine ja rakendamine linna digilahendustes.

  4. Sisekrattide arendamine, sh:

    • IT-toe krati loomine;

    • linnatöötaja virtuaalse abimehe loomine, kes abistab linnatöötajat õigusabi, asjaajamise, dokumentide vormistamise jm juures ning muudes tööülesannetes, mis on protsessina kirjeldatud õigusaktis või juhendis või mille kohta kipuvad küsimused korduma;

    • krattide ajakohastamine õigusraami või juhendite muudatustest tulenevalt.

  5. Andmepuuduste analüüsimine uute andmekvaliteedi automaatkontrolli võimaluste tuvastamiseks.

  6. Uue digitehnoloogia kasutuselevõtmine avalikkuse ja huvirühmade kaasamiseks planeerimis- ja kavandamisprotsessi.

Oluline on tihe koostöö linna asutustega: linnaplaneerimise amet, keskkonna- ja kommunaalamet, liikuvusamet, strateegiakeskus.

  1. Väliskoostöö juhtimine ja edendamine ning koostöövõrgustikes osalemine huvirühmade ja maailma tehnoloogiliste hiidudega, et leida parimaid lahendusi.2

Tehisaru rakendamise põhimõtted

  • Iga tehisarulahendus luuakse lähtuvalt konkreetsest teenuste äriprotsesside parendamise vajadusest. Tehisaru on äriprotsesside juhtimise elutsüklis kasutatav tööriist, mille eesmärk on lahendada selgelt defineeritud ja mõõdetav probleem.

  • Tehisarulahenduste arendamisel on prioriteet avaliku väärtuse loomine ühes kolmest:

    • teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, näiteks ööpäevaringne kasutajatugi, teenuste personaliseerimine ja tõlkimine;

    • protsesside tõhustamine: rutiinsete ja aeganõudvate ülesannete automatiseerimine;

    • töötajate võimestamine: töötajate vabastamine rutiinist, et nad saaksid keskenduda sisulist analüüsivõimet ja loovust nõudvatele ülesannetele.

  • Tehisarulahenduste disainimisel lähtutakse lõppkasutaja – nii linlase kui ka linna töötaja – vajadustest. Lahenduse väärtuspakkumine ja kasutajakogemus on eduka rakendamise kriitilise tähtsusega eeldused.

  • Kõik tehisarulahendused vastavad Euroopa Liidu õigusaktidele, sh tehisintellekti määrusele (EU AI Act) ja isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM). Iga kasutusjuhtumi puhul viiakse läbi süstemaatiline riski- ja mõjuhinnang, mis käsitleb eetilisi aspekte, algoritmilise kallutatuse (bias) riske ning tagab lahenduse läbipaistvuse ja seletatavuse (XAI).

  • Tehisarusüsteemide turvalisus, privaatsusnõuete täitmine ja vastupidavus rünnetele on nende disaini ja arenduse lahutamatu osa. Enne ulatuslikku kasutuselevõttu viiakse läbi põhjalik turvaanalüüs.

  • Automaatsete otsuste tegemisel tagatakse inimjärelevalve võimalus. Iga tehisarusüsteemi tegevuse eest kannab lõplikku vastutust inimene ning linlane peab saama automatiseeritud otsuseid vaidlustada ja nõuda inimese sekkumist.

  • Tehisaru mudelite kvaliteet sõltub suurel määral sisend- ja treeningandmete kvaliteedist. Andmete kvaliteeti, asjakohasust ja esinduslikkust tuleb süsteemselt hinnata ja juhtida kogu lahenduse elutsükli vältel.

  • Tehisarulahenduste arendus ja haldus järgib terviklikku elutsükli mudelit, mis hõlmab valitsemist, tehnilist arendust ja operatiivset haldamist. Tehisarulahenduste kvaliteeti seiratakse pidevalt, et tuvastada nende kvaliteedi võimalikku langust.

  • Tehisarulahendused luuakse eelistatult korduskasutatavate komponentidena (nt liidesepõhised teenused), mida on võimalik integreerida eri infosüsteemidesse ja äriprotsessidesse. See tagab ressursside säästliku kasutamise ja ühtse kvaliteedistandardi. Enne uute tehisarulahenduste laialdasse kasutusse andmist analüüsitakse selle kasutuselevõtu keskkonnamõju (andmemahtu ja energiavajadust).

Viited ja märkused

  1. Arvesse võetakse igal aastal alanud innovatsiooni- ja investeeringukomponentidega välisprojektid ning Tallinna innovatsioonifondist ja programmist Test in Tallinn toetatud projektid. ↩

  2. Tegevus panustab kõigi arengudokumendi „Digitaalne Tallinn 2035“ tegevussuundade elluviimisesse. ↩