Linna digiarengu põhimõtted

1. Andmepõhisus ja inimkeskne teenusedisain

Digiarendusele eelneb teenusedisain, mis keskendub kasutajate vajadustele ja probleemide lahendamisele. Disainmõtlemine on lõimitud igapäevatöösse ning otsused põhinevad andmetel ja kasutajakogemusel. Arendus toimub sammhaaval, vajadusel alustatakse prioriteetsetest teenuse osadest. Standardiseeritud arendusprotsess, kvaliteet ja selge suhtlus tagavad teenusedisaini ja digiarenduse sujuva koostoime, milles ükski oluline tahk ei jää tähelepanuta.

Digiteenuste arendamine on seadmest sõltumatu, järjepidev, läbipaistev ja tõhus. Linn järgib enda IT-arendusprotsessi, milles on selgitatud nii teenuse sisu ja osutamine kui ka teenusejuhi, linna digiteenistuse ja välise arendaja rollid, kohustused ja tööprotsess. Järgitakse teenuse standardit, Tallinna disainisüsteemi (sh Tallinna ühtset visuaalset identiteeti) ja ligipääsetavuse nõudeid (sh WCAG). Suuremahulisi digitaalseid lahendusi arendatakse ainult siis, kui need lisavad reaalset väärtust ja vastavad kasutajate vajadustele. Lahendused on arusaadavad ja mugavad kõigile, sh erivajadustega inimestele, ning kasutavad selget ja ilusat eesti keelt¹ (vajadusel võõrkeelt). Iga digilahenduse loomisega käib kaasas kommunikatsiooniplaan.

2. Eelarve, teenustasemed ja efektiivsus

Linna digiteenistuse eelarve planeeritakse kokkulepitud teenustasemetest (ingl service level agreement, SLA) lähtudes. Iga uue töökohaga seonduv IT-kulu planeeritakse vastavalt soovitud teenuse ulatusele. Ootusi linna tugiteenustele ja nende ulatuse piisavust seiratakse pidevalt. Ressursse, olgu need rahalised või inimressursid, kasutatakse tõhusalt ja säästlikult, et pakkuda linlastele maksimaalset väärtust.

3. Selge IT-arhitektuur ja mikroteenused

Infosüsteemide, kaardirakenduste ja andmebaaside ülesehituse uuendamine on lihtne. Eelistades mikroteenustel põhinevat IT-arhitektuuri, välditakse ülisuurte ja raskesti hallatavate infosüsteemide loomist. Linn kasutab maksimaalselt ära riigi andmekogusid ja IT-komponente. Uute kaardirakenduste ja infosüsteemide loomine põhineb juhtimistasandi otsustel, millega määratakse teenusejuht, loodava tehnilise lahenduse omanik (tootejuht), kasutatavad andmeallikad ning andmete ajakohastamise sagedus ning kirjeldatakse selle elutsükkel. Andmevahetus toimub standardsete API-de kaudu, järgides rahvusvahelisi norme. Linna infosüsteeme hangitakse üldjuhul täisteenusena, mis sisaldab andmemajutusteenust ja ülalhoidu.

4. Tõhusad pilveteenused, riist- ja tarkvara ning IT-tugi

Arvutitöökohad on reeglina mobiilsed ja tarkvara litsentseeritakse ainult vajaduspõhiselt. Eelistatakse suurkliendi versioone ja standardseid lahendusi. Arendusi algatatakse ainult põhjendatud vajaduse korral. Teenused töötavad platvormidel ja pilvedes (SaaS, PaaS, IaaS)² ning neid hangitakse selgelt kirjeldatud alustel, võimalusel koos riigiga. IT-alusteenuseid ostetakse valdavalt erasektorist ning säilitatakse ka sisemine võimekus nende kvaliteeti keskselt ja eesmärgistatult juhtida. IT-töökohtade halduse ning tarkvarakoolitused kooskõlastab linna digiteenistus. Tarkvarale on määratud haldurid ja/või peakasutajad, kes tunnevad tarkvara ning oskavad selle kasutust optimeerida ja kasutajatele nõu anda.

5. Koostöö ja taaskasutus avalikus sektoris

Linn kasutab maksimaalselt riigi keskseid infosüsteeme, IT-komponente ja andmekogusid ning loob sarnase funktsiooniga süsteeme ainult äärmisel vajadusel. Tallinn jagab võimalusel oma IT-ressursse ja arendusi teiste omavalitsustega. Lahendused kujundatakse võimalikult taaskasutatavateks ka teistele asutustele, linnadele ja valdadele.

6. Tõhus andmekasutus

Kasutatakse ainult esmaseid andmeallikaid. Andmeid küsitakse kasutajasõbralikult üks kord ning võimalusel masinloetavalt, teades, miks, kellele, milliseid ja millal on andmeid vaja ning isikuandmete puhul, milline on nende töötlemise õiguslik alus. Kõik riigi loodud andmed saadakse otse riigi andmekogudest; linn kogub üldjuhul vaid neid andmeid, mida riik ei kogu. Avaandmed tehakse turvaliselt ja mugavalt vabalt kättesaadavaks, kirjeldatuna andmete teabeväravas.

7. Infoturve ja andmekaitse

Infoturve ja andmekaitse on nii (disaini)protsessi kui ka hilisema haldamise osad. Põhimõtete järgimise ja läbipaistvuse eest vastutab andmetöötleja. Isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse seaduslikul alusel ning ainult kindlaksmääratud eesmärgil. Andmeid säilitatakse vaid nii kaua, kui on eesmärgi saavutamiseks vaja. Andmete kaitseks kasutatakse E-ITSil põhinevaid füüsilisi, organisatoorseid ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

8. Innovatsiooni juhtimine

Iga innovatsiooniprojekti alguses sõnastatakse selle eesmärk ja mõju teenustele. Projekti lõpus tehakse põhjalik tagasivaade, hinnates saavutusi, ebaõnnestumisi, teadmiste rakendamist ja järgmisi samme, vastates järgmistele küsimustele.

• Kuidas rakendatakse projektis saadud teadmisi?

• Millisesse innovatsiooni staadiumisse (prototüüpimine, testimine, piloteerimine, minimaalne elujõuline toode) jõuti projekti käigus?

• Mis õnnestus ja mis ebaõnnestus?

• Kas sama fookusega on mõttekas uuesti katsetada?

• Mis on edasine tegevuste plaan ning eelarvevajadus?

9. Kestlikkus digiarengus

Linna digiarengu juhtimisel lähtutakse keskkonnahoidlikkusest:

• vähendatakse digiprügi;

• eelistatakse väikese energiatarbega riistvara, mida kasutatakse maksimaalselt elutsükli lõpuni;

• seadmete väljavahetamisele eelistatakse hooldusremonti ja osade asendamist;

• tehisarul põhinevate lahenduste kasutuselevõtul hinnatakse sellega kaasnevat andme- ja energiamahtude vajadust.

10. Keskne valitsemine

Tallinna IT-valitsemise mudel on kogum linna loodud poliitikadokumentidest, juhistest, õigusaktidest, protsessikirjeldustest ja nõuetest, millest tuleb lähtuda Tallinna linnaorganisatsioonis infosüsteemide ja digikomponentide arendamisel ning digitaalsete andmete hankimisel, töötlemisel ja avaldamisel. „Digitaalne Tallinn 2035“ on Tallinna IT-strateegia vundament ehk põhiosa, millele rajatakse täpsem toimeloogika. Linna IT-d ja selle tehnilist arhitektuuri juhib linna digiteenistus, kes muu hulgas osutab keskselt kõigile linna asutustele peamisi digitugiteenuseid, mille abil saavutatakse linna digiarengus parem kvaliteet, kõrge turvalisuse tase ning ühtne lähenemine. Valdkonnaspetsiifilisi arendusi võidakse seejuures juhtida tiheda koostöö abil ka asutuse tasandil, tagades kooskõla keskse IT-valitsemise mudeliga.

Viited ja märkused

1. EKI teatmik: Mis on selge keel, Eesti Keele Instituut ↩

2. Tarkvara teenusena (ingl Software as a Service, SaaS) – kasutatavaid rakendusi haldab teenuseosutaja. Enamik SaaS-rakendusi töötab veebibrauseris, st klient ei pea neid alla laadima ega installima. ↩