„Digitaalne Tallinn 2035“ toetab kõigi kuue arengustrateegias „Tallinn 2035“ seatud strateegilise sihi elluviimist. Käesolev peatükk kirjeldab täpsemalt arengudokumendi seoseid arengustrateegias toodud linna tegevusvaldkondade ja nende peamiste fookusteemadega. Iga valdkonna peamised väljakutsed ja tulevikukirjeldused näitavad, kus linna digiareng panustab olulisel määral valdkonna eesmärkide saavutamisse.
Ettevõtluskeskkond
Valdkonna puhul on tähelepanu keskmes ettevõtlustugi, innovatsiooni kasvatamine ja inimkesksed digiteenused ettevõtjatele ja turistidele. Tallinnal on tugev potentsiaal arendada edasi digitaalset rahvusvahelist ettevõtlusnõustamist ja turismiteenuste osutamist, tuginedes olemasolevatele edulugudele, nagu Rahvusvaheline Maja, platvormid Test in Tallinn ja Visit Tallinn. Valdkonna väljakutse on tagada, et õigetes kanalites on kõige ajakohasem info ja see ühendab õigeid inimesi.
Aastal 2035
Arengudokumendi „Digitaalne Tallinn 2035“ suund ettevõtluses ja turismis tugineb tehisarule ja ühendatud andmekihile. Tallinn pakub avaandmeid operatiivselt ja masinloetaval kujul, tehes ettevõtjatele kättesaadavaks varasemast rohkem kasulikke andmeid ja luues seeläbi ka ühiskonnas läbipaistvust. Tehisaru abistab nii ettevõtjaid kui ka linna külalisi: eeltõlgendab menetlusi ja kokkuleppeid, koostab mustandeid ning pakub mitmes keeles juhiseid investorile, eksportijale, katsetajale ja külastajale. Ühine andmekiht seob linna, riigi ja partnerite allikad, väldib kordussisestusi ja võimaldab reaalajamajanduse rakendamist. Prognoosivad mudelid annavad varajased hoiatused tööturu, külastusvoogude, majutuskoormuse, suursündmuste ja investeerimisaktiivsuse kohta, võimaldades kiireid ja täpseid sekkumisi. Rutiinsed sammud automatiseeritakse, andmepõhised tööriistad võimaldavad hinnastamise, menetluste, sündmuste ja liikumisvoogude otsuseid enne elluviimist simuleerida. Turismi poolel toetavad isikupärastatud soovitused, linnapileti ja liikuvusteenuste integratsioon ning sisuloomet kiirendav tehisaru sihtkoha tuntust ja kvaliteetset külastuskogemust. Avatud ja turvalised liidesed loovad partnerluspõhise ökosüsteemi ettevõtete, liitude, ülikoolide ja sündmuskorraldajatega. Vaikimisi tagatav privaatsus, läbipaistev logimine ja auditeeritavus tagavad usalduse – nii on kokkupuude Tallinnaga ettevõtjale lihtne ja külastajale sujuv ning see suurendab mõõdetavalt linna konkurentsivõimet.
„Digitaalne Tallinn 2035“ panustab suurel määral ka valdkonna tegevusprogrammi 3 „Targa linna programm“ elluviimisse (vt tegevussuund 3.1 „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“), toetades digiinnovatsiooni ja targa linna lahenduste kasutuselevõttu ning lõimimist linna teenustesse.
Haridus ja noorsootöö
Hariduse ja noorsootöö valdkonnas on väljakutseks digivõimaluste ebaühtlane kasutuselevõtt: haridustehnoloogide, õpetajate ja noorsootöötajate ajapuudus seab uute lahenduste rakendamisel piiranguid, tehnoloogilised vahendid ja digilahendused vajavad pidevat uuendamist ning pädevaid spetsialiste. Haridussüsteemis on vaja toetada formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimist ja haridustaristu ristkasutamist ning suurendada elukestva õppe võimalusi. Haridusvõrgu tasakaalustamine ning asutuse- või õppijapõhiste meetmete vajaduse hindamine ja rakendamine nõuab ka andmepõhiste otsustusmehhanismide kasutamist, mis võimaldavad jälgida ja prognoosida õpilaste arvu ning vastavat nõudlust koolikohtade järele (see omakorda mõjutab otseselt linnaplaneerimise ja linnavara valdkondi). Noored vajavad paremat ligipääsu informatsioonile enda õiguste, kohustuste ja võimaluste kohta ning noorsootöö kaudu saab tõhusalt arendada noorte digipädevust, kriitilist mõtlemist ja sotsiaalset kaasatust.
Aastal 2035
Digiarengu keskmes on individuaalne õpitee: õpetajate ja noorsootöötajate toetamine ning õppimise personaalseks muutmine, et lõimida formaalharidusse huvihariduse ja mitteformaalse hariduse komponente. Individuaalne õpitee avab iga õppija potentsiaali ning parandab hariduse ja noorsootöö kvaliteeti. Õppimine on struktureeritum ja individuaalsed õpirajad aitavad saavutada paremaid tulemusi. Õpetajad kasutavad tehisarupõhiseid tööriistu, mis toetavad õppetööd, kuid ei asenda õppimist. Agentne tehniline õppe koordineerimise süsteem aitab juhtida õppijat proaktiivselt ja individuaalselt, mitte ei oota kasutaja algatust. See leiab ja seob õpikogemused ning pakub välja parimad võimalikud järgmised sammud, jättes lõplikud otsused õppijale ja õpetajale.
Kõigile õpilastele, õpetajatele ja noorsootöötajatele on tagatud kiire ja turvaline ligipääs kaasaegsetele digitaalsetele õppekeskkondadele ning õppematerjalidele, mis võimaldavad katsetamist (vt ka tegevussuund 3.1 „Uute lähenemisviiside pidev katsetamine“). Turvaline tehisaruga tutvumise võimalus rikastab laste ja noorte õpikogemust ajakohase tehnoloogia ja üldhariva/-kasuliku sisuga varajases eas. Seejuures on õppijate isikuandmed kaitstud ja tehisaru kasutamisega seotud riskid hästi hallatud. Süsteemselt arendatakse baastaristut ja andmete turvalist haldamist, et toetada individuaalset ja andmepõhist õppimist. Erilist tähelepanu pööratakse digikeskkondadega kaasnevate ohtude teadvustamisele ja haldamisele. Haridusasutustes hoitakse tasakaalu digitaalse ja füüsilise maailma vahel, et tagada õpilaste vaimne ja füüsiline heaolu. Arendustööd käivad käsikäes ülikoolide ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Noorsootöös kasutatakse digilahendusi, mis aitavad noortel orienteeruda kiiresti muutuvas digimaailmas ning toetavad nende osalust, kaasatust ja infopädevust. Infosüsteemid aitavad noorsootööasutustel hinnata oma tegevust, noorte rahulolu ja arengut. Hariduse ja noorsootöö valdkonnas arendatakse laste ja noorte digipädevust ning õpetajate ja noorsootöötajate valmisolekut kasutada tehisaru tööriistu, samuti hinnatakse noorte osalust ja rahulolu digitaalse noorsootöö võimalustega.
Aastal 2035 on digitaalne ja tehniline abi õpetajatele murevaba osa õpetamiskogemusest. Õpetajate ja tugiisikute digioskuste suurendamiseks ja ajakohasena hoidmiseks on neile võimaldatud ligipääs vajalikule õppematerjalile digikeskkondades.
Keskkonnahoid
Linn seisab silmitsi mitmesuguste keskkonnaga seotud väljakutsetega, mille hulka kuuluvad invasiivsed võõrliigid, õhu-, vee- ja mürareostus. Tallinna jätkuva kasvu tingimustes on elutähtis leida innovaatilised lahendused, mis mitte ainult ei leevenda neid probleeme, vaid ka toetavad jätkusuutlikku arengut.
Aastal 2035
Digikaardil reaalajas kuvatavad või vähemalt reaalsel mõõdistusel põhinevad keskkonnaseire andmed koos ajakohaste kaardirakendustega (nt rohemeeter) võimaldavad asukohapõhiselt sekkuda planeeringute koostamisel ja tänavate, sh liikluspiirangute kavandamisel ning lahendada kohaspetsiifilisi probleeme vajaduspõhiselt.
Linlaste keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamiseks arendatakse ja hoitakse ajakohasena linnapoolset keskkonnaalast digitaalset infot. Koos linnaelanikega töötatakse välja uuenduslikke (sh tehnoloogilisi) lahendusi keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ning efektiivse keskkonnahoiu, näiteks võõrliikide kaardistamise ja tõrje ning elurikkuse talgute korraldamiseks.
Digikaksiku rakendamine keskkonnahoiu valdkonnas aitab suurel määral kaasa valdkonna arengule, võimaldades andmete paremat ristkasutust, stsenaariumite simulatsioone ning täpsemat ja tõhusamat keskkonnamõjude hindamist. See eeldab linnaroheluse ning kaitsealuste liikide ja koosluste andmete olemasolu digikaksikus.
Korrakaitse
Kulukas trahvimisprotsess, killustatud teavitussüsteemid, kaamerate kasutamisega seotud piirangud ning infosüsteemide koostalitlusvõime puudumine teevad järelevalve keerukaks. Ka kriisijuhtimises saaks linn tehnoloogia tuge paremini kasutada. Oluline väljakutse on ka elanike teavituste haldamine ja koordineerimine.
Aastal 2035
Avaliku korra tagamiseks kasutatakse inimtööjõudu ainult siis, kui automatiseeritud lahendused ei saa mingeid toiminguid või kontrolle ise teha ehk olukord on tavapärasest erinev. Muudel juhtudel on tööprotsessid automatiseeritud ja teenust osutatakse sujuva lahendusena.
Linnakaamerad ja tehisarupõhised lahendused moodustavad tervikliku võrgustiku, mida saavad ristkasutada kõik linna ametiasutused enda ülesannete täitmiseks. Lisaks soodustab see linna eri valdkondade koostööd, üksteise toetamist ning laiemalt turvalise elukeskkonna tagamist linnaruumis. Tehnoloogia, sh tehisaru lahendused, toetab korrakaitse igapäevatööd, sh prognooside loomist, soovituste andmist ja ressursi planeerimist. Tänu digiteeritud lahendustele on korrakaitses menetlusprotsessid pool-automatiseeritud ning kiired, efektiivsed ja linnaelanikule arusaadavad.
Kriisijuhtimiseks kasutatakse ressursijuhtimise platvormi. See toetab ka igapäevast operatiivsündmuste lahendamist ja infovahetust, kasutades nii linna kui ka riigi andmeid. Linn suudab kiiresti reageerida eriolukordadele, kasutades koostöös riigiga loodud andmekaitse eritingimusi, mis võimaldavad juurdepääsu kriitilisele infole (nt erivajadustega inimeste asukoht).
Kultuur
Kultuurisündmuste ja -teenuste puhul peituvad proovikivid selles, et elanikele ja linnakülalistele on vaja infot edastada ühtselt ja kergesti arusaadaval kujul, arvestades keele- ja ligipääsetavuse vajadustega. Raamatukoguteenused vajavad kaasajastamist, et vastata tänapäevastele ootustele. Uued ja mugavad iseteenindusvõimalused, nagu raamatute pakiautomaadist laenutamine, on veel piiratud.
Aastal 2035
Kultuurivaldkonna teenused on digitaalselt kättesaadavad ja kasutajasõbralikud, pakkudes nii elanikele kui ka valdkonna esindajatele terviklikku kogemust. Digiplatvormid võimaldavad:
-
ruumide ja taristu broneerimist,
-
piletite müüki ja haldust, sh integreeritult eri müügikeskkondadega,
-
kultuuri- ja sündmusinfo mugavat leidmist ning teavitusi mitmes keeles ja eri sihtrühmade vajadusi arvestades,
-
nüüdisaegset taotlussüsteemi, mida saab kohendada taotlusvooru tingimustega ning mis on integreeritud linna teiste süsteemidega, nagu finants- ja aruandlussüsteemid,
-
kultuuriasutuste tänapäevaseid iseteeninduslikke digilahendusi,
-
teemapõhiseid digikatalooge (nt linnaruumi kunstikaart, kunstikogu).
Digiplatvormid toetavad andmepõhist juhtimist. Need pakuvad statistilise analüüsi tööriistu (nt piletiostjate profiilid, osalemissagedus, sihtrühmade eelistused), mille abil kujundatakse linna kultuuripoliitikat ja arendatakse teenuseid täpsemalt elanike ja külaliste vajadustest lähtuvalt.
Samuti on tagatud, et linna korraldatud sündmuste info on lihtsasti leitav ning selle eksponeerimine on kaasaegne ja atraktiivne, suurendades nii sündmuste nähtavust kui ka osalejate hulka.
Liikuvus
Tallinna liikuvussüsteemi arengut piiravad tehnoloogilised, organisatsioonilised ja teenusedisainiga seotud probleemid. Valgusfooride toimimise baassüsteeme on viimastel aastatel uuendatud ning vananenud seadmeid järk-järgult välja vahetatud, et kogu süsteemi töökindlust suurendada. Intelligentseid liiklusjuhtimissüsteeme (dünaamilist liiklusjuhtimist) katsetatakse pilootprojekti raames, et mõista selle potentsiaali suurust ning saadavat kasu. Samuti on ühistranspordi piletisüsteemid ja digilahendused ühtlustamata ning eri liikumisviisid (nt ühistransport ja mikromobiilsusteenused) pole omavahel piisavalt integreeritud. Teenusedisaini vaatest on keskne probleem ühistranspordi konkurentsivõime autoga võrreldes. Peamised kasutajakogemust mõjutavad tegurid on liiga pikk ühendusaeg, ebausaldusväärne reaalajainfo, süsteemide killustatus ning ümberistumise ebamugavus. Need probleemid tulenevad muu hulgas liinivõrgu optimeerimisest üksikute liinide, mitte tervikteekonna põhjal, ühistranspordi vähesest prioriteedist liikluses, sünkroniseerimata liinidest ning puudulikust sõlmpunktide disainist. Lisaks peegeldavad kasutajakogemuse probleemid organisatsioonilisi juurpõhjuseid: vastutuse hajumine, asutuste üksteisega haakumatu töökorraldus ning ebaühtlane infovahetus. Nende tegurite koosmõju muudab liikuvuse planeerimise keerukaks ja vähendab kestlike liikumisviiside atraktiivsust.
Aastal 2035
Liikuvust kui süsteemi juhitakse terviklikult, teenused on hästi integreeritud ning neid toetavad kaasaegne andmepõhine liikluskorraldus ja kasutajakeskne digikogemus. Liikuvuse juhtimise süsteem ühendab liikluskorralduse, ühistranspordi, parkimise ning eri liikumisviiside kasutamise ühtseks andmepõhiseks tervikuks. Liiklusjuhtimiskeskus koondab reaalajas infot liiklusvoogude, ühistranspordi, teetööde ja sündmuste kohta ning võimaldab olukordadele kiiresti reageerida. Kõiki transpordivahendeid hõlmab ühtne reisiplaneerimis- ja piletisüsteem, mis võimaldab eri liikumisviise – ühistransporti, jalgsi liikumist, mikromobiilsust ja vajadusel ka autot – sujuvalt kombineerida. Üks lihtne digikeskkond pakub aadressipõhist teekonnaplaneerimist, usaldusväärset reaalajainfot ja automaatset piletimakset. Süsteem vähendab liikumise planeerimise keerukust ning toetab kestlike liikumisviiside eelistamist.
Adaptiivselt toimivad ja vajadusel ühistransporti, jalakäijat või ratturit eelistavad fooriprogrammid optimeerivad liiklusvooge, lähtudes tegelikust nõudlusest. Ühistransport on muutunud kiiremaks, täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Bussiradade toimimine on tagatud nutika järelevalve ja liiklusjuhtimisega ning liinivõrk on kujundatud inimeste tegelike liikumismustrite järgi, kasutades andmepõhiseid tööriistu.
Kasutajasõbraliku parkimislahenduse tagavad vabade parkimiskohtade reaalajas kuvamine, nõudluspõhine tasu ning süsteemi integreeritus teiste liikumisviisidega. Parkimislahendused vähendavad parkimiskohtade otsimisele kuluvat aega ja sellest tekkivat liiklust.
Liikuvusandmete kogumine on automatiseeritud ning tark andmeanalüüs toetab linnaplaneerimist, liikluskorraldust ja taristu arendamist. Linnal on tervikvaade liikumismustritest ning muudatusi saab enne rakendamist testida ja nende mõju hinnata. Andmepõhine juhtimine võimaldab liikuvussüsteemi pidevalt parandada ja kohandada. Linnaelanikud ja ettevõtted saavad reaalajas ligipääsu teetööde, sündmuste ja tänavate sulgemiste infoväljale, mis tagab parema teadlikkuse ja vähendab segadust liikluses. Ühtne ja kiire kommunikatsioon aitab vältida vastuolulist infot ning toetab sujuvat liikumist kogu linnas. Uued infotablood ja teabekandjad arvestavad eri kasutajarühmade ligipääsetavust, pakkudes selget visuaalset infot, heli- ja digilahendusi ning nutiseadmetega ühilduvaid lahendusi. Tervikuna kujuneb linnakeskkond, kus liikumine on sujuv, arusaadav ja usaldusväärne ning kestlikud liikumisviisid on kasutajale kõige mugavam valik.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine aitab parandada taristuga seotud kommunaalteenuste osutamist. Digitaalehituse rakendamine (sh BIM-mudelid) tagab, et liiklustaristu projekteerimisel ja ehitamisel tekkivad täpsed andmed kantakse süsteemselt linna varade andmebaasidesse. See võimaldab teid, tänavaid, sildu, kergliiklusteid ja liikluskorraldusvahendeid hallata elukaarepõhiselt ning teha tarku hooldus- ja investeerimisotsuseid. Digitaalehitus ja linna liikuvuse digikaksik koos võimaldavad kavandada ja simuleerida liikluskorraldus- ja taristulahenduste stsenaariume enne investeeringute tegemist. See võimaldab vähendada ummikuid ja ohtlikke kohti ning toetab ühistranspordi ja kergliikluse eelistamist. Ühtne digitaalehituse ja digikaksiku platvorm aitab omavahel koordineerida teetöid, kommunaalvõrkude rajamist ja liikluskorralduse muudatusi ning jagada operatiivset infot nii liiklusjuhtimiskeskusele kui ka inimestele. See vähendab üheaegseid sulgemisi ja segadust liikluses ning parandab tänavaruumi kvaliteeti.
Linnamaastik
Hooldus-, heakorra- ja haljastustööde infosüsteem (HHHIS) vajab ajakohastamist, et toetada linna taristu ja haljastuse kvaliteetset haldamist. Piiratud infoliikumine infosüsteemide vahel (HHHIS1, Opinfo2 ja TPR3) toob kaasa dubleerimist, näiteks sisaldavad süsteemid tihti sama objekti kohta erinevat teavet. Samuti ei ole eelmainitud infosüsteemid integreeritud linna digikaksiku lahendustega, mis võimaldaksid suurendada mitme teenuse kiirust, kvaliteeti ja efektiivsust. Uuendada tuleb mitut teenust, näiteks kalmistuteenuseid ja loomade varjupaiga teenuseid, ning teenuste arendamisega on vaja uuesti mõtestada ka digilahendusi.
Aastal 2035
Valdkonna olulised infosüsteemid on omavahel integreeritud ning toetavad reaalajas andmevahetust. Kõik taristu- ja haljastusobjektid on kaardistatud ning nende seisukorda ja hooldusvajadusi saab operatiivselt jälgida. Kalmistuteenuseid osutades suhtutakse lahkunu lähedaste ja hauaplatsi kasutajate vajadustesse, kogemustesse ja emotsionaalsesse olukorda austavalt ning tagatakse sujuv, mugav ja digitaalselt toetatud matmise korraldamine ning hauaplatsiga seotud toimingud. Kalmistuteenuseid toetavad automatiseeritud töövood, selge teave ja teenuse kvaliteedi järelevalve reaalajas. Lemmikloomaregister toimib turvalise ja kasutajasõbraliku platvormina, kus omanike andmed on ajakohased ja hõlpsasti hallatavad. Linnamaastiku kavandamine tugineb terviklikule ruumiandmestikule. See võimaldab rohealade planeerimist, arendamist ja hooldamist strateegiliselt juhtida ning operatiivselt lahendada heakorra küsimusi.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine toob lisavõimalusi, kuidas haljastuse ja linnamööbli elukaart ja ruumimõju ettenägelikult ja täpselt kavandada. Digitaalehituse rakendamine võimaldab linnamaastiku taristu- ja haljastusobjekte kirjeldada ühtse, standardiseeritud objektipõhise andmestikuna, mida saab dubleerimiseta kasutada nii valdkondlikes infosüsteemides kui ka varade registris. BIM-mudelite sidumine hooldus- ja haldustoimingutega toetab haljastuse, linnamööbli ja muu välitaristu elukaarepõhist juhtimist alates kavandamisest ja rajamisest kuni hoolduse, uuendamise ja kulude analüüsini, parandades seeläbi teenuste kvaliteeti, kiirust ja läbipaistvust. Vajaduspõhise detailsuse ja sagedusega andmehõive füüsilisest maailmast annab digikaksiku kasutajaliidese kaudu operatiivse ülevaate haljastuse, linnamööbli ja avaliku ruumi seisukorrast. See vähendab kohapealsete paikvaatluste ja järelevalve vajadust ning võimaldab hooldus- ja heakorrategevuste planeerimisel tugineda ajakohastele andmetele.
Linnaplaneerimine
Valdkonna väljakutse on tagada planeerimissüsteemide koostoime riigi infosüsteemidega ning info kättesaadavus. Linna vajadused on sageli spetsiifilised ning standardlahenduste ülevõtmine ei võimalda arvestada kohalike menetluste eripäraga. Jätkuvalt tuleb paralleelselt hallata nii digitaalseid kui ka paberil esitatud andmeid. Planeerimisotsuste tegemise muudab keeruliseks ruumiandmete killustatus ja pidev uuendamise vajadus. Eelkõige muinsuskaitses ja järelevalves aeglustavad otsustamist käsitsi teostatavad toimingud, mis suurendavad ka vigade riski.
Aastal 2035
Kõigis linna tegevusvaldkondades kogutavad ja kasutatavad maa-alused ja maapealsed ruumiandmed (sh kriitiliste tehnovõrkude paiknemine) on alati lihtsalt kättesaadavad ning aitavad linnaplaneerimise valdkonna teenuste ja ruumiotsuste edenemisele kaasa. Riigi ja linna infosüsteemid on koostoimelised ning vahetavad omavahel andmeid. Registrid ja infosüsteemid toetavad ruumiplaneerimise teenuste efektiivset ja avalikkuse vaates läbipaistvat osutamist, tõhustavad linnaplaneerijate, arhitektide, inseneride, muinsuskaitsjate jt ehitusspetsialistide tööd. Digitehnoloogia potentsiaali kasutatakse aina enam, kaasates seda planeerimisprotsessi nii, et see on elanikele ja teistele sidusrühmadele mugav ja tulemuslik ning austab nende aega.
Tallinnas arendatud ligipääsetavuse infosüsteem (LIPS) on kasutusel kõikides Eesti omavalitsustes, sisaldab ajakohastatud infot ja vastab nii Eesti kodaniku kui ka väliskülastajate kasutuskogemuse ootustele.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine võimaldab parandada ruumiotsuste kvaliteeti ning hõlbustada elanike kaasamist. Infomudelipõhine linnaplaneerimine ja BIM-põhine loamenetlus vähendavad ruumiandmete killustatust ning tagavad, et riigi ja linna infosüsteemid kasutavad sama ajakohast ja masinloetavat ruumiinfot. See loob eeldused automaatkontrollide tegemiseks muinsuskaitses ja järelevalves, kiirendab planeerimis- ja loamenetlusi ning vähendab vigade riski käsitsi tehtavates toimingutes. Infomudelitel põhinevad planeeringud ja loamenetlused seotakse linna digikaksikuga, mis toetab arendusprojektide visualiseerimist, paremat otsustuskvaliteeti ning tõhusamat sidusrühmade kaasamist ja avalike konsultatsioonide läbiviimist.
Linnaplaneerimise valdkonnas seiratakse digitehnoloogiate kasutuselevõtu mõju ehitus- ja kasutuslubade ning ehitus- ja kasutusteatiste ning detailplaneeringute menetlusaegade vähenemise, samuti elanike kaasatuse ja planeerimisprotsessidega rahulolu kasvu kaudu.
Linnavara
Linnavara valdkonnas on hulk digivahenditega seotud väljakutseid: linna hoonete vee-, elektri- ja soojusenergia tarbimise süsteemne jälgimine, analüüsimine ja juhtimine; samuti linna kinnisvarainvesteeringutest ülevaate hoidmine, elu- ja äriruumide üürilepingute haldamine, hangetega seotud dokumentatsiooni majutamine. Tehnoloogia kiire areng teeb riskide haldamise keerulisemaks; juhtimissüsteemide, digiseadmete ja asjade interneti (ingl internet of things, IoT) seadmete integreerimine nõuab koolitatud personali. Vajalik on mõista ka kinnisvaraturu suundumusi, hinnata olemasoleva kinnisvara kasutust ja planeerida tuleviku taristuprojekte.
Aastal 2035
Linn kasutab maksimaalselt ära hoonete kaugjuhtimise ja andmevoogude potentsiaali, mis tugineb töökindlalt ja tõhusalt hallatud andmetele. Hoonete juurde kuuluvad tehnosüsteemid, sh turva- ja ligipääsusüsteemid ning seadmed on tänu keskselt kehtivatele nõuetele kvaliteetsed, võrku ühendatud ja võimaldavad seeläbi koondada ja analüüsida häid ja ajakohaseid andmeid hoonete kohta ning paljusid funktsioone kaugjuhtida. Seeläbi jälgib ja juhib linn keskselt hoonete lühi- ja pikaajalist energiatõhusust, tagab hea sisekliima ja tugeva infoturbe, ennetab ja kõrvaldab rikkeid operatiivselt ning saab ka tuleviku hoonestut targalt planeerida.
Ehituse ja varaga seotud suured andmestikud ja tööfailid on tõhusalt hallatud ning linnal on hea ülevaade kõigest, mis on varaga seotud kogu selle elukaare vältel – see tagab, et dokumentatsioon on ajakohane ning seda on vajadusel lihtne jagada ka väliste osalistega. Tallinna kinnisvararegistrit ja ehitisregistrit ning neis talletatavaid andmeid hoitakse pidevalt ajakohasena.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine võimaldab avalike teenuste osutamiseks mõeldud rajatisi ja hooneid optimaalseimalt ja tõhusaimalt kavandada, projekteerida, ehitada ja kasutada. Digitaalehitus võimaldab hoonete ja rajatiste kohta tekkiva täpse tehnilise info kanda otse linna varade andmebaasidesse, Tallinna kinnisvararegistrisse ja ehitisregistrisse, tagades ühtse ülevaate varade elukaarest, investeeringutest ja üürilepingutest. BIM-mudelite, hooneautomaatika ja nutikate mõõteseadmete sidumine toetab energiakasutuse, sisekliima ja hoolduse andmepõhist juhtimist ning võimaldab ühtseid ligipääsu- ja juhtimissüsteeme efektiivselt hallata. Digitaalehitus ja digikaksik koos aitavad kavandada ning analüüsida linnavara arendusi ja renoveerimisprojekte tervikuna, vähendades paberjoonistega seotud käsitsitööd ning toetades strateegilisi otsuseid kinnisvaraportfelli arendamisel.
Ringmajandus
„Tooda, tarbi, viska minema“-mõtteviisi seljatamiseks on vaja koguda ja analüüsida ringmajanduse toimimiseks vajalikke andmeid, nagu linna materjalivood, süsinikujalajälg ja olemasolevad ressursid. Eri registritesse hajutatud andmevood uuenevad aga aeglaselt ega toeta reaalajas otsustamist. Ehitus- ja lammutusvaldkonnas puudub kasutatavatest või vabanevatest materjalidest digitaalne ülevaade, mis hõlbustaks nende sihipärast korduskasutust ja ringsete hoonete planeerimist.
Aastal 2035
Linna digitaristu võimaldab reaalajastatistika põhjal koguda, jagada ja analüüsida andmeid materjalivoogude, jäätmete, varade ja teenuste kohta ning suunata nende põhjal otsustama ringsemate lahenduste kasuks. Teenused ja tööprotsessid on arendatud viisil, mis toetavad materjalide korduskasutust, jagamismajanduse platvorme ning ehitus- ja jäätmesektori süsteemset ringlust. Linnaelanikel on ligipääs terviklikule infole, mis koondab teabe keskkonnamõju, korduskasutuse ja parandusteenuste kohta. Linnaorganisatsioon hangib ja haldab ringselt tänu tõhusale infovahetusele ja heale andmepõhisele ülevaatele olulisemast inventarist. Ringmajanduse andmete toimimise eelduseks on ühtne õigus- ja standardikeskkond. Ühtsed info kogumise ja jagamise põhimõtted loovad aluse toimivale digitaalsele ringmajandusele.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine annavad linna metabolismist4 tervikliku ülevaate ning võimaldavad tulevikusuundi andmepõhiselt prognoosida. Digitaalehitus loob ehitus- ja lammutusprojektidele infomudelite kaudu detailse ülevaate kasutatavatest ja vabanevatest materjalidest (sh kogused, kvaliteet, süsinikujalajälg), mida saab siduda linnaülese materjalivoo ja varade ülevaatega. Materjalipassidele, BIM-andmete struktuurile ja andmevahetusele kehtivad selged nõuded ning osaliste rollid ja vastutus on selgelt määratletud. BIM-mudelitel ja hoonete materjalipassidel põhinev andmestik võimaldab kavandada ringselt renoveerimist, lammutusi ja uusi hooneid nii, et väärtuslikud materjalid liiguvad korduskasutusse, toetades ka linna ringseid hankeid. Digitaalehitus koos digikaksikuga võimaldab visualiseerida ja analüüsida ringmajanduse stsenaariume linnaruumis, suunates langetama otsuseid, millega kaasneb väiksem süsinikujalajälg ja suurem korduskasutus.
Sotsiaalhoolekanne
Sotsiaalhoolekande valdkonnas on peamised väljakutsed tehnoloogia abil ülelinnalise sotsiaalteenuste süsteemi toetamine ning universaalsete ja vajaduspõhiste toetuste maksmise süsteemi loomine. Suur osa sotsiaalhoolekande toimeprotsessidest tugineb vanadele digi- ja infosüsteemidele, mis ei toeta igapäevast operatiivset ja tõhusat tööd. Väljakutse on ka nende liidestamine valdkonna oluliste riiklike infosüsteemidega (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS) ning tervishoiu valdkonna infosüsteemidega. See toob esile dubleerimist ja teeb juhtumipõhise töötamise keerukaks.
Aastal 2035
Tallinna sotsiaalhoolekanne tugineb ühtsele ja töökindlale digitaristule, mis loob eeldused õigeaegse, tõhusa ja inimese vajadustest lähtuva abi pakkumiseks. Tallinn on valdkonna digilahenduste arendamisel visioonikas teedrajav omavalitsus ning on hea koostööpartner riigile ja teistele omavalitsustele. Erivajadustega inimestele loodud teenuste korraldus on võimalikult intuitiivne ega koorma abivajajat. Infosüsteemid on ligipääsetavad ning liidestuvad teiste linna ja riigi infosüsteemidega, võimaldades integreerida teenuseid ning minna üle andmepõhisele teenuste juhtimisele, pakkuda proaktiivseid teenuseid ning märgata abivajajat abivajaduse ilmnemisel. Infosüsteemid loovad võimaluse inimese toetamiseks kogu elu jooksul.
Digilahendused toetavad sotsiaalvaldkonna spetsialisti ühetaoliste ja automatiseeritud protsesside kaudu: koondavad olulise teabe ühte keskkonda, vähendavad dubleerivaid tegevusi ning toetavad sujuvat töökorraldust. Automatiseeritud töövood lihtsustavad teenuseprotsessi algusest lõpuni, tagades kiirema menetluse ja teenuse ühtlasema kvaliteedi. Kasutajasõbralikud ja ligipääsetavad teenused toetavad koostööd eri valdkondade ja partneritega, parandades teabe liikumist ja vähendades killustatust. Koduhooldustöötajate tööd korraldatakse mobiilsete töövahendite kaudu. Sotsiaaltransport on korraldatud digitaalse planeerimis- ja koordineerimissüsteemi abil, mis arvestab paindlikult klientide vajadusi.
Sport ja liikumisharrastus
Sporditegevuse toetuste taotlemine on killustatud mitme süsteemi vahel, mis teeb protsessi keerukaks nii taotlejatele kui ka menetlejatele. See, et Tallinna spordisaalidel puudub ühine piletisüsteem, halvendab teenuste kättesaadavust ja kasutusmugavust.
Aastal 2035
Spordikeskuste kliendikogemust ja kommunikatsiooni, protsesside haldust ja juhtimisotsuste kvaliteeti toetavad hästi arendatud teenused ja digilahendused, sh reaalajas broneerimise süsteem, ühtsed läbipääsusüsteemid ja tehisarul põhinev klienditugi. Need võimaldavad elanikel sporditeenuseid lihtsalt leida ja kasutada. Linnal on toimiv ja kasutajasõbralik teenus sporditegevuse toetuste taotlemiseks. Spordisündmuste ja sportlike vaba aja veetmise võimaluste info on kergesti kättesaadav ning ajakohane.
Tehnovõrgud
Valdkonnas on väljakutse saada tehnovõrkude omanikelt ja haldajatelt korrektne ja ajakohane informatsioon tehnovõrkude asukoha, detailse kirjelduse ja seisukorra kohta ning anda see info projekteerijatele ja taristu kavandajatele (vt ka linnaplaneerimine). Tõhusalt on vaja juhtida linna hallatavaid tehnosüsteeme (nt tänavavalgustus). Andmestik on osaliselt puudulik. Digikaksiku loomise seisukohast on vaja analüüsida nii andmekvaliteeti kui ka tehnoloogiliste platvormide sobivust.
Aastal 2035
Kaasaegne tänavavalgustuse register ja juhtimissüsteem võimaldavad kogu tänavavalgustusvõrku juhtida korraga või piirkondade kaupa (hämardada, piirata valgust jm). Linna vee- ja kanalisatsioonitaristu, energiasüsteemid ja valgusvõrgud on kaardistatud. Andmed on korrastatud ning andmevahetus valdkondade ja partnerite vahel on tõhus.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine on tehnovõrkude, sh linnavalgustuse kavandamisel, rajamisel ja hooldamisel kesksel kohal. See võimaldab andmeid koondada ja kiirelt analüüsida ning partneritega vahetada, toetades andmepõhist objektide kavandamist. Digitaalehitus võimaldab tehnovõrkude kavandamisel ja rajamisel kasutada ühtseid infomudeleid, kuhu kantakse täpsed andmed trasside asukoha, tehniliste näitajate ja seisukorra kohta ning mis sünkroniseeritakse linna registrite ja haldussüsteemidega. Digitaalehitus ja digikaksik koos toetavad linna ja võrgupidajate vahelist andmevahetust, võimaldades võrrelda planeeritavaid töid olemasolevate võrkude ja tänavavalgustuse lahendustega ning seirata taristu toimimist reaalajas. See loob aluse andmepõhiseks otsustamiseks, nutikaks juhtimiseks ja hoolduse paremaks planeerimiseks kogu tehnovõrkude elukaare jooksul. Samuti võimaldab digikaksik kriisiolukordadega seotud stsenaariume mudeldada, et minimeerida kahjusid ja tagada elutähtsate teenuste varustuskindlus.
Tervis ja tervishoid
Infovahetus sotsiaal-, tervise- ja hädaabiteenuste vahel on katkendlik ning kriitiline info abivajajatest ei jõua õigel ajal õigete osalisteni. Esineb teenuste killustatust ning isikupõhiste teenuste puudulikku koordineerimist.
Aastal 2035
Tervise-, sotsiaal- ja hädaabiteenused on omavahel sujuvalt ühendatud. Ennetustegevusi koordineeritakse ühtse olemasoleva või uue digiplatvormi abil. Vastavalt Euroopa Liidus ja riigis arenevale õigusruumile arendab linn terviseteenuste süsteemi, mis annab elanikele riskirühmadesse langemise kohta varajast infot.
Juhtimine ja tugiteenused
Finants- ja personalijuhtimisel ning varade haldusel kasutatakse suures osas käsitsitööd või vananenud süsteeme. Infosüsteemide töökindlus on ebaühtlane ja töötajate digioskused varieeruvad ning see raskendab uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu. Ka andmekaitse- ja infoturbealane teadlikkus on ebaühtlane, avaandmete kasutus piiratud ning uudsete digivahendite kasutuselevõtt alles algusjärgus.
Aastal 2035
Värbamine, personaliarvestus ja -planeerimine, töötasude ja varade haldus, koolitused, strateegiline ja finantsplaneerimine ning tulemusjuhtimine ja teenuste juhtimine toimivad kasutajasõbralikes ja automatiseeritud süsteemides, mida toetavad head andmeanalüüsi ja tehisaru tööriistad. Töötajate digipädevus on tagatud koolituste ja pideva teadlikkuse parandamisega. Andmekaitse ja infoturbe korraldus ametites on ühtlustatud ning avaandmed on struktureeritult kättesaadavad.
Linnal on üks struktuuriüksus, kelle ülesanne on esmane keskne klienditeenindus. Linlaste teenindamisel lähtutakse Tallinna linna hea teeninduse tavast ning see toetab kaasaegse, kliendikeskse ja usaldusväärse teeninduskultuuri kujunemist. Linnaelanikule tähendab see, et linnas on üks koht, kuhu mis iganes küsimuse või murega pöörduda, ning linn ise hoolitseb selle eest, et pöördumine saaks lahenduse. Kõnekeskuse igapäevased töövahendid on kõnerobotid, mis vastavad korduvatele küsimustele. Tehisaru kasutamine aitab muuta teeninduse kiiremaks, vähendada töökoormust ning parandada info kättesaadavust elanikele. Linna avalikud kommunikatsioonikanalid lähtuvad linnaelaniku vajadusest, kaasaegsetest infoedastuse põhimõtetest ja infotarbimise trendidest.
Linnaga seotud lepingutest on loodud keskne ülevaade ja IT-lahendused, mis toetavad lepingute kogu elukaart. Tallinna digikaksik ja asjade interneti lahendused on igapäevane osa linna taristu haldusest ja teenuste arendusest. Kestlikkuse, sh kliimamuutustega kohanemise tulemuslikuks juhtimiseks arendatakse linnas andmekogude ja andmeanalüüsi võimalusi.
Mitmed digitaalehituse ja digikaksiku rakendamise võimalused aitavad eelkõige kaasa rohepöörde tõhusamale ja kiiremale juhtimisele, hõlbustades kliimamuutuste mõju leevendamise ja kliimamuutustega kohanemise tegevuste planeerimist (vt ka sidusvaldkonnad „Keskkonnahoid“, „Liikuvus“, „Linnamaastik“, „Linnaplaneerimine“, „Linnavara“, „Ringmajandus“, „Tehnovõrgud“). Muu hulgas hõlbustavad need:
-
soojussaarte asukohtade ja mõju mudeldamist detailplaneeringute menetlemiseks ning tänavaruumi, ootekodade, istumis- ja peatumispaikade jm piisava täpsusega kavandamiseks;
-
valingvihmade, tormide ja üleujutuste modelleerimist;
-
linnaroheluse, sealhulgas puude kavandamist (arvestades maa-aluse taristu paiknemisega) ja rohevõrgustiku katkestuste väljaselgitamist;
-
kaugkütte- ja kaugjahutusvõrkude kavandamist;
-
linna hoonete energiatarbe jälgimist asjaomase süsteemi abil.
Aastaks 2035 on paljude nende andmete saamiseks vajalikku andurite võrku oluliselt laiendatud, mh satelliidiandmete valideerimiseks.
Juhtimise ja tugiteenuste valdkonda ning selle vajalikke digiarengusuundi täpsustavad tegevusprogrammide 5 ja 6 vaates ka arengudokumendid „Rahvusvaheline Tallinn 2035“ ning „Tallinna linna personalijuhtimise arengusuunad 2035“.
Viited ja märkused
-
Operatiivinfo ehk kaevetööloa ja tänava ajutise sulgemise loa ning teiste teemaa-alal toimuvate teehoiutööde menetlemise infosüsteem. ↩
-
Linna metabolismi all peetakse silmas linna sisenevate ja väljuvate ainete ringlust. Näiteks tuuakse linna ja kasutatakse energiat, vett, tooraineid ja tarbekaupu, mis muutuvad toodeteks, teenusteks, jäätmeteks ja heitmeteks. Linna metabolismi analüüsimine aitab paremini mõista, kust ressursid tulevad, kuhu need kuluvad ja kui tõhusalt linn neid kasutab. ↩