„Digitaalne Tallinn 2035“ viiakse ellu linna ametiasutuste, hallatavate asutuste ja linna digiteenistuse tihedas koostöös. Arengudokumendis planeeritud tegevustest ja investeeringutest olulisimad lisatakse arengustrateegia rakenduskavasse koos kõigi selles juba olevate tegevusprogrammi tasandi mõõdikutega asjaomaseks linna eelarvestrateegia perioodiks. Kõik planeeritud tegevused lisatakse strateegiakeskuse ja vajadusel teiste ametiasutuste tööplaanidesse, kus määratakse tegevustele tähtaeg ja vastutaja. Tegevusprogrammimõõdikute sihttasemete saavutamist seiratakse ja sellest antakse arengustrateegia valdkondade kaupa ülevaade iga-aastases linna majandusaasta aruandes. Tööplaanide infosüsteemis seatakse baas- ja sihttasemed ka neile teenuse või tegevuse tasandi mõõdikutele, mis on loetletud käesolevas arengudokumendis ilma arvnäitajateta.
Kõik tegevused ja teenuste väljundit või tulemust kirjeldavad mõõdikud võetakse aluseks linna digiteenistuse ja teiste oluliste vastutajate iga-aastase tööplaani koostamisel, sealhulgas määratakse mõõdikutele alg- ja sihttasemed ning korraldatakse nende regulaarset seiret tööplaani kaudu.
Strateegiakeskuse linna digiteenistus juhib linna digiarengut keskselt, kureerib linna infosüsteemide planeerimist, prioriseerimist ja arendamist, kureerib linna arengut toetavate innovaatiliste digilahenduste arendamist ja osaleb digilahendustega seotud innovatsiooniprojektides. Digiteenistus tagab linna avalike digiteenuste, infosüsteemide, infotehnoloogiataristu ja -teenuste ning asutusteüleste platvormiteenuste toimimise ning kureerib nende arendamist, samuti kureerib linna andmekaitset ja infoturvet, sh küberkaitset. Digiteenistus tagab andmeanalüüsi valdkonna tehnilise platvormi toimimise ning kureerib selle arendamist, osutab Tallinna aluskaardi ja digitaalse linnamudeli teenust ning teeb kartograafilisi töid. Samuti juhib digiteenistus linna digikaksiku, sh digitaalehituse valdkonna arengut ning koordineerib linna veebiplatvormide kasutajakogemuse disainimist ja disainimise põhimõtete järgimist.
Strateegiakeskuse linna strateegilise planeerimise teenistus arendab muu hulgas linnaorganisatsiooni teenuspõhise juhtimise võimekust, disainides linna teenuseid ja luues teenuste standardeid, tagades linna asutuste teenuste kaardistuse; juurutades ja arendades teenuste juhtimiseks vajalike andmete, sh teenuse mõõdikute süsteemi; juhtides teenusedisaini projekte ning juhendades teenusejuhte projektide käigus; toetades kliendikeskse vaate ja lähenemise juurutamist ja levitamist nii projektide, kliendi tagasiside võimaluste kui ka teenuste juhtimiseks elluviidavate protsesside parendamisel; hallates teenuste arendamiseks vajalikke juhendmaterjale. Digitaalse Tallinna visiooni pikaajalist edu mõjutavad üksikud tehnoloogilised lahendused vähem kui linna suutlikkus kujundada teenusekeskne juhtimismudel, kus tehnoloogia, vastutus ja mõõdetav avalik väärtus moodustavad tervikliku juhtimisraamistiku.
Linna ametiasutused ja nende hallatavad asutused on digiarengu suunamisel linna digiteenistusele tugevad partnerid, olles oma teenuste selged omanikud ning juhtides nende eesmärgipärast arengut.
Seejuures tagab Tallinna Haridusamet koostöös seadusandja, kirjastajate ja muude partneritega individuaalse õpitee tehnoloogiliseks juhtimiseks õppematerjalide ja õppekavade ning õpitulemuste kättesaadavuse digitaalsel kujul, samuti aitab lahendada õpikogemuses tehisaru kasutamise õiguslikud aspektid (nt lapsevanemate nõusolek).
Tallinna Liikuvusamet tagab linna asutuste sujuva koostöö ja andmevahetuse partneritega, sh olulisemate sõitjateveo, piletisüsteemide ja liikuvusandmete valdajatega ning riigiasutustega (ministeerium, Transpordiamet).
Linnavalitsus ja selle liikmed, eeskätt Tallinna linnapea ning innovatsiooni eest vastutav abilinnapea, on innovatsiooni ja digiarengu edendamisel eeskõnelejad.
Linn teeb tihedat koostööd riigiasutuste ja esindusorganisatsioonidega, sealhulgas Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Harjumaa Omavalitsuste Liiduga, et tagada ühtne ja jagatud ressurssidel ning teadmistel põhinev digiareng Eesti riigis ja omavalitsustes – seejuures juhindub Tallinn oma rollist Eesti suurima omavalitsusena.
Uued rahalised kohustused
Arengudokumendi elluviimine eeldab täiendavaid investeeringuid eelkõige infotehnoloogiasse, andmehaldusse, infoturbesse ning digitaalsete teenuste ja platvormide arendamisse. Uute rahaliste kohustuste prognoositav kogumaht on ligikaudu 4,5 miljonit eurot aastas, mis kaetakse peamiselt linnaeelarve vahenditest. Uute rahaliste kohustuste maksumuse prognoosi täisversioon koos kulude selgitustega tegevussuundade lõikes on toodud arengudokumenti kinnitava õigusakti seletuskirja lisas.
Kavandatud investeeringutel on erinev mõju linna pikaajalisele finantsvõimekusele ja avalike teenuste kvaliteedile.
-
Osa investeeringuid aitab vähendada tegevuskulusid ja töömahtu, näiteks protsesside automatiseerimise ning teenuste ja infosüsteemide konsolideerimise kaudu.
-
Osa investeeringuid aitab aeglustada kulude kasvu, vähendades tehnilise võla kuhjumist ning parandades infosüsteemide hallatavust.
-
Mitmed investeeringud aitavad vältida tulevikus oluliselt suuremaid kulusid ja riske, sealhulgas infoturbe, küberkaitse, andmekvaliteedi ning vara elukaare juhtimise valdkonnas.
-
Samal ajal suurendavad investeeringud avalikku väärtust, parandades teenuste kvaliteeti, kättesaadavust, kasutajasõbralikkust ja linna juhtimise võimekust.
Kui rahalised vahendid on piiratud, prioriseeritakse arendusi ja digiteenuseid, mis toetavad eelkõige linnaelanikke, sealhulgas riskirühmi, ning avaldavad suurt mõju elukvaliteedile. Eelistatud valdkonnad on tervis ja tervishoid, sotsiaalhoolekanne ning haridus ja noorsootöö, seejärel ettevõtluskeskkond ja taristu arendamisega seotud valdkonnad. Linlasi mõjutavaid avalike teenuste osutamiseks vajalikke digilahendusi arendatakse eelisjärjekorras võrreldes linna sisemiste tugiteenustega.
Platvorm teenusena (ingl Platform as a Service, PaaS) – teatud tarkvarale pakutavaid pilvekomponente kasutatakse peamiselt rakenduste jaoks. PaaS pakub raamistikku, millele arendajad saavad tugineda ja mida nad saavad kasutada kohandatud rakenduste loomiseks. Kõiki servereid, salvestusruumi ja võrku saab hallata asutus või teenuseosutaja ning rakendusi saavad hallata arendajad.
Taristu teenusena (ingl infrastructure as a service, IaaS) – väga skaleeritavad ja automatiseeritud arvutusressursid. IaaS on täiesti iseteeninduslik taristu, mis võimaldab arvutitele, võrgule, salvestusruumile ja muudele teenustele juurde pääseda ja neid jälgida. IaaS võimaldab ettevõtetel riistvara vastavalt vajadusele ressurssidena kasutada, selle asemel et riistvara füüsilise varana osta.