Arengudokumendis „Digitaalne Tallinn 2035“ seatakse sihiks süsteemsed muutused Tallinna digiarengu, digiteenuste kvaliteedi ja kasutajakogemuse juhtimises. Arengudokumendi kandev visioon „Tark, tõhus ja turvaline digilinn“ viiakse ellu kuue tegevussuuna kaudu, mis panustavad arengustrateegia „Tallinn 2035“ kolme tegevusprogrammi ning toetavad läbivalt kõiki linna 15 tegevusvaldkonda. Valdkondlikud digitaristu ja süsteemide arendamise vajadused ning soovitud olukord tulevikus on toodud peatükis „Digitulevik linna tegevusvaldkondades“.
Inimkesksete digiteenuste arendamisel ja tutvustamisel linnaelanikele seatakse sihiks, et aastaks 2035 on Tallinna teenused hästi juhitud ja inimkesksed ning digiteenustena hõlpsasti leitavad olenemata kanalist või seadmest. Need vastavad kasutaja vajadustele, on mugavad ja intuitiivsed kasutada. Nende kohta kogutud ja hoitavad andmed on korrastatud ning aitavad teenuseid süsteemselt juhtida. Tegevussuunas käsitletakse ka digiarengu rolli teenuse strateegilises juhtimises ning teenuse arendamise protsessi osi, mis on eelkõige seotud digiarendustega.
Keskselt osutatud IT-alusteenused aitavad tehnoloogia abil tagada linnatöötajale turvalise, paindliku ja lihtsasti kasutatava töökeskkonna, mis toetab tema sujuvat töökogemust ja võimendab igapäevatööd. Vajadusele vastavad mobiilsed arvutitöökohad, kõrgel tasemel digioskused ja tõhus tarkvarapakett toetavad ülesannete täitmist. Aastaks 2035 järgitakse iga uue tarkvara kasutuselevõtul kokkulepitud protsessi ning toimib keskne identiteedihaldus kõigis asutustes, eelistatuna Eesti riigi digitaalse identiteedi abil. Teenusejuhte toetavad parimate lahenduste leidmisel linna tehnoloogiajuht ja teiste digitugiteenuste juhid.
Infosüsteemide arendamisel ja andmepõhisuse suurendamisel on seatud sihiks, et kõik linnale vajalikud funktsioonid oleksid kaetud ajakohaste ja keskselt arendatud infosüsteemidega, mida linn suudab organisatsiooni vajadustest lähtudes kiiresti ja paindlikult arendada. Aastaks 2035 on linna eri tasandite juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed alati kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed ning linnatöötaja oskab neid oma töös eesmärgipäraselt kasutada. Linn otsustab ja tegutseb andmepõhiselt ning infosüsteemid ja andmestikud on ristkasutatavad ja koostoimelised. Eraldi on esile toodud ruumiandmete spetsiifikaga seonduv ning kirjeldatud infosüsteemide arendamise põhimõtted.
Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamisega võimaldatakse kvaliteetselt ja kuluefektiivselt juhtida ehitatud keskkonna eluringi protsesse ning korraldada linna teenuste osutamiseks vajaliku info kasutamist ja andmeanalüüsi sujuvas ja tõhusas koostöös. Digikaksikut kasutatakse seal, kus see suurendab efektiivsust ja/või loob uut väärtust, andes pidevalt uut teadmist ning võimaldades kulude kokkuhoidu.
Digikaksiku ja digitaalehituse arengupotentsiaali on avatud ka linna tegevusvaldkondade digituleviku kirjeldustes.
Infoturve, talitluspidevus, isikuandmete ja muu mitteavaliku teabe kaitse on iga teenuse elukaare vältel selle lahutamatud osad. Aastaks 2035 on kõik linna töötajad andmekaitses ja infoturbes pädevad, mõistavad selle olulisust ning oma rolli ja vastutust selles, sealhulgas tehisaru kasutamisel. Kõigile inimestele on tagatud nende isikuandmete kaitsega seotud õigused, usaldus digilinna ja digiteenuste vastu on suur. Linn on digitaalselt jätkusuutlik ka kriisiolukordades.
Uute lähenemisviiside pideva katsetamisega tagatakse, et innovatsioon on loomulik osa teenuspõhisest juhtimisest ja linna ülesannete täitmisest ning hõlmab lisaks tehnilistele uuendustele ka laiemat muutuste juhtimise mõtteviisi juurutamist. Linn teeb piirideta innovatsioonialast koostööd ning jagab oma kogemusi ja edulugusid. Samuti toetab linn erasektori ja kolmanda sektori katsetamist linnakeskkonnas ning sotsiaalset innovatsiooni linna teenustes. Tehisaru rakendatakse vastutustundlikult ja eesmärgipäraselt, seejuures on eraldi kirjeldatud tehisaru rakendamise põhimõtted.
Kõigi eelnimetatud tegevussuundade puhul on kirjeldatud olulisemaid tegevusi, millega plaanitakse soovitud tulemused saavutada, ning valik mõõdikuid, mille abil seiratakse, kas teenuste ja tegevustega liigutakse soovitud suunas. Tegevussuundade all kirjeldatud mõõdikutele ei seata arengudokumendis alg- ega sihttasemeid.
Läbivalt on rõhutatud tihedat koostööd riigiga andmete ja infosüsteemide, ressursside, tehnoloogiliste lahenduste ja oskusteabe võimalikult efektiivse ristkasutamise ja koostoime abil ning õigusruumi kaasajastamise kaudu, kus see on vajalik.
Arengudokumendi elluviimise olulisemate riskidena on muu hulgas nimetatud andmekvaliteedist ja õigusaktidest tulenevate eeltingimuste mittetäitmist soovitud tulemuste saavutamiseks, valdkondade ja IT-arhitektuuri sidususega seotud ristsõltuvust, aga ka võimalikke takistusi teenuspõhise juhtimise juurutamisel. Täiendavalt on esile toodud infoturbe ja välissõltuvustega seotud riske. Riskide haldamise tegevused ulatuvad tõhusast kaasamisest ja koostööst riigi ja partneritega teenusejuhtide rolli tugevdamise ja selguse loomise ning juhiste koostamiseni.
„Digitaalne Tallinn 2035“ viiakse ellu linna ametiasutuste, hallatavate asutuste ja linna digiteenistuse tihedas koostöös, lõimides planeeritud tegevused ja investeeringud arengustrateegia „Tallinn 2035“ rakendussüsteemi: rakenduskavadesse ja eelarvestrateegiasse ning asutuste tööplaanidesse. Tegevusprogrammi tasandil seiratakse tulemusi iga-aastases linna majandusaasta aruandes.
Arengudokumendi elluviimiseks vajalike uute rahaliste kohustustena tuleb muu hulgas arvestada täiendavate arvutitöökohtade, infoturbelahenduste ja rakendustarkvara kuludega. Kõigi teadaolevate uute rahaliste kohustuste kogumaksumus on umbes 4,5 miljonit eurot aastas, mis kaetakse peamiselt linnaeelarve vahenditest.