Tegevusprogramm 2. Andmepõhine juhtimine

Tallinn 2035

Avaandmete kasutamine on mugav, kõigile kättesaadav ja turvaline. Avalikku kasutusse antakse võimalikult palju linna kohta käivaid avaandmeid. Andmed on arusaadavalt visualiseeritud ja aitavad inimestel teha elulisi valikuid: kuhu rajada kodu, kuhu asutada ettevõte, millised võimalused on koduasumis ise midagi ära teha. Linn kogub andmeid kasutajasõbralikult, küsides andmeid ainult üks kord. Objektiivse ja õigeaegse info jagamine on ühtlasi alus, et kaasata edukalt avalikkust ja huvirühmi. Linn kogub andmeid nii vähe kui võimalik, kuid nii palju kui vajalik, hoiab kõiki andmeid heaperemehelikult ja järgib andmekaitse reegleid. Linna juhtimisotsused põhinevad laiapõhjalistel andmetel ja otsuseid selgitatakse samuti andmetele tuginedes. Linnal on transpordikorraldust, energiakasutust, füüsilist keskkonda ja teenuseid ning linna jaoks olulisi protsesse kirjeldav 3D-mudel, mis aitab linlastele valikuid selgelt esitleda. Andmeanalüüs on teenusedisaini osa. Linnaasutustel on nüüdisaegne ärianalüüsi võimekus. Andmetele tuginedes jälgitakse nii strateegiliste sihtide saavutamist kui ka teenustega rahuolu ja nende osutamise efektiivsust.

Mõõdikud

• Linna digiteenuste osakaal, millega seotud avaandmed on masinloetavad

Täiendava mõõdikuna tegevusprogrammi tasandil seab „Digitaalne Tallinn 2035“ sisse andmete kättesaadavust ja nendega töötamise lihtsust kajastava mõõdiku:

• Linna teenistujate osakaal, kes on nõus väitega, et nende tööks vajalikud andmed on kättesaadavad ja hõlpsasti kasutatavad ¹

Algtase

määratakse 2026

Sihttase

määratakse 2026

Tegevussuund 2.1. Infosüsteemide arendamine ja andmepõhisus

Aastal 2035

Kõik linnale vajalikud funktsioonid on kaetud ajakohaste ja keskselt arendatud infosüsteemidega, mida linn suudab vastavalt organisatsiooni vajadustele arendada kiiresti ja paindlikult. Linna eri tasandite juhtimisotsuste tegemiseks vajalikud andmed on alati kättesaadavad, ajakohased ja usaldusväärsed. Linnatöötaja oskab andmeid oma töös eesmärgipäraselt kasutada.

Linn suudab kõiki infosüsteeme kiiresti, paindlikult ja agiilselt arendada vastavalt organisatsiooni ootustele ja vajadustele. Parimate digivahendite tagamiseks tehakse teenusejuhtidega pidevat koostööd.

Võimalusel tehakse pikaajaliste partneritega koostööd kogu tarkvara elukaare jooksul, samuti on linnaorganisatsioonis igale infosüsteemile määratud peakasutajad. Dokumentide asemel on infosüsteemide väljundiks registrikanded ja andmed, et kiirendada tööprotsesse, vähendada digiprügi teket ning tõhustada andmetega töötamist. Vajadusel infosüsteemi väljavahetamine ning vajaliku teabe säilitamine on tarkvara tootejuhtimise osa. Infosüsteemides vigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks on välja kujunenud järjepidevad protsessid.

Infosüsteemid aitavad vältida ajamahukat käsitsitööd. Linn vajab harva enda jaoks erilahenduste loomist. Iga digilahenduse kasutamiseks on kokku lepitud hea tava, mis on igale linnatöötajale kättesaadav ja lihtsasti leitav.

Linnaorganisatsioon otsustab ja tegutseb andmepõhiselt. Andmetest ja nendega seotud metaandmetest on olemas süsteemne ja ajakohane ülevaade, sh on kirjeldatud andmete kogumise eesmärgid, metoodika ja allikad, andmete uuendamise sagedus ning vastutav omanik. Korrastatud andmete põhjal toimub efektiivne andmeanalüüs ning kõik linna infosüsteemid ja neis sisalduvad andmed on ristkasutatavad. Linn rakendab maksimaalselt riigi poolt välja töötatud koostoimeraamistikku². Nii linlane kui ka linnatöötaja saab endale vajalikele andmekogudele hõlpsalt ligi, info nende kohta on ühest kohast kättesaadav. Kõik linnatöötajad oskavad oma teenuste ja tegevuste juhtimiseks vajalike andmete ja infosüsteemidega töötada. Linna ülesannete täitmiseks, avalike teenuste osutamiseks ja tuleviku planeerimiseks vajalike andmete kättesaamine on õiguslikult tagatud ja protsess on lihtne.

Linn toetab ja järgib põhimõtet, et avalik sektor on tervik, kus asutused rakendavad teabe turvaliseks pärimiseks ja vahetamiseks andmevahetuskihti X-tee, autentimislahendust TARA ja teisi riigi arendatud komponente. Linnal on tehniline ja organisatsiooniline võimekus leida eri andmeallikatest andmeid ning neid kokku tuua, töödelda, vajadusel anonümiseerida, koondada ja uuesti esitada otsustajatele, analüüsijatele, ekspertidele ning avalikkusele. Linna tellitud uuringute ja analüüside andmed antakse linnale üle masinloetaval kujul, mis tagab ka andmete lihtsa visualiseeritavuse. Avaandmete väljaandmine on osa arendatavate infosüsteemide baasfunktsioonidest.

Ruumiandmed

Linnaorganisatsioonis väärtustatakse ruumiandmeid ja neid kasutatakse uue väärtuse loomiseks. Nende keskne hoidla on Tallinna ruumiandmete kogu. Ajakohane ja asjakohane ruumiinfo jõuab iga seda vajava linnatöötaja lauale. Ruumiandmete kogumiseks ja nendega töötamiseks kasutatakse parima võimaliku tehnoloogilise koosvõime ja ristkasutuse potentsiaali. Võimalikult palju ruumiandmeid kogutakse ja uuendatakse automatiseeritult, need annavad sisendi teenuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks osutamiseks. Võimalusel kasutatakse avalikku andmekorjet seal, kus andmed sünnivad (näiteks heakorra-, keskkonna- ja liikuvusandmete puhul). Kvaliteetsed ruumiandmed ja kaarditeenused on avalikkusele mugavalt kättesaadavad.

Ruumiandmete vajadus on dünaamiline: iga ülesande lahendamiseks on olemas piisavalt detailsed, korrektsed ja ajakohased andmed. Vajaduspõhiselt koostatakse ühekordseid ruumiandmete analüüse ning ajakohastamist ja arendamist vajavaid kaarditeenuseid ja -rakendusi, seejuures viimaste omanikuvastutus on linna tegevusvaldkonnas alati seotud ka ametikohaga, mis vastutab andmete uuendamise, ajakohasuse ja õigsuse eest. Ruumiandmed on loomulik osa töövoosüsteemidest ja need toimivad kasutajate vaates tervikuna.

Geoinfosüsteemide tugiteenust osutab keskselt linna digiteenistus, kes teab valdkondade vajadusi ja tugiteenuse osutamise prioriteete. Valdkonnad teavad, kuhu ja millal pöörduda. Linna ametiasutustes on piisavalt spetsialiste, kes uuendavad digitaalseid andmeid ning hoiavad sellega infosüsteeme, teenuseid ja kaardirakendusi ajakohasena.

Tegevussuuna elluviimist seiratakse muu hulgas järgmiste mõõdikute kaudu:

• infosüsteemide osakaal, mille tehnoloogilist ajakohasust on hinnatud viimase kahe aasta jooksul;

• hindamise kohaselt vähemalt baastasemel andmekirjaoskusega linnatöötajate osakaal;

• osakaal linna andmekogudest, mis vastavad andmekataloogi haldamise tava, sise-eeskirja ja avaandmeteks määramise nõuetele;

• linnatöötajate hinnang linna andmekvaliteedile;

• olulise tähtsusega linna ruumiandmete osakaal, mida on uuendatud kord aastas.

Olulisemad tegevused

1. Õigusaktide ajakohastamiseks ettepanekute tegemine koostöös seadusandjate, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning teiste omavalitsustega ja andmekaitsespetsialistide koostöövõrgustikuga, et luua andmetöötluseks selge regulatsioon.

2. Infosüsteemide kataloogi loomine ja ajakohastamine. Muu hulgas sisaldab see infosüsteemide tehnilisi kirjeldusi.

3. Iga põhitarkvara ja platvormi kasutamise hea tava koostamine.

4. Linna infosüsteemiarhitekti rolli loomine ja sisustamine. Tema ülesanne on juhtida teenusejuhtimise vajadustest lähtuvat infosüsteemide tervikut ning luua projektipõhiselt nende parim koosvõime.

5. Linna infosüsteemide pikaajalise tervikliku visiooni loomine ja ajakohasena hoidmine, sh infosüsteemidega keskselt katmata funktsioonide pidev kaardistamine.

6. Kaua säilitamist vajavate andmete valiku aluste loomine ning arhiveerimiseks vajaliku metoodika ja tehnilise võimekuse arendamine koostöös linnaarhiiviga.

7. Infosüsteemide tehnoloogilise ajakohasuse perioodiline hindamine, vajadusel nende väljavahetamise ettevalmistamine, sh pärandsüsteemi protokolli väljatöötamine, mis kirjeldab infosüsteemi väljavahetamise protsessi koos rahastusmudeliga.

8. Infosüsteemi vigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks kokkulepete sõlmimine peakasutajatega ning protsesside kirjeldamine.

9. Andmekogude pidamise korra ja juhiste ajakohastamine, sh selleks, et tagada andmete ristkasutatavus.

10. Infosüsteemides ja nende väliselt paiknevate ning dubleerivate andmete ja teabe kaardistamine ja ühildamine, sh:

    • analüüsivajaduste kaardistamine;

    • teadlikkuse kasvatamine olemasolevatest andmetest ja nende kasutamise võimalustest.

11. Linna infosüsteemide ja andmekogude reeglistiku või kirjelduste loomine, sh:

    • hallatavate andmete kirjeldamine;

    • kesksete terminitega sõnastike loomine ja andmekataloogi pideva haldamise tava loomine;

    • reeglistiku või kirjelduse integreerimine infosüsteemide arenduse protsessi;

    • keskse lähteülesande malli loomine.

12. Sise-eeskirja ja raamistiku loomine andmete kogumiseks, säilitamiseks ja ajakohasena hoidmiseks.

13. Andmete avaandmeteks määramise protsessi ja kriteeriumide väljatöötamine.

14. Juhiste ja ühtsete lepingutingimuste loomine infosüsteemidest avaandmete väljaandmise kohta.

15. Kesksete andmekirjaoskuse ja andmeteadlikkuse koolituste tegemine linnatöötajatele.

16. Tallinna veebikeskkondade ülese otsingumootori arendamine.

17. Andmeanalüüsi nõustamise tugiteenuse loomine linnatöötajatele.

18. Ruumiandmetega töötamise oskuste ja analüüsivõime järkjärguline kasvatamine, et toetada paremini andmepõhist lähenemist elukeskkonda mõjutavates otsustes.

19. Ruumiandmete haldamise võime suurendamine linna ametiasutustes.

20. Linna ruumiandmete kaardistamine ja ühtses kohas avaldamine.

21. Ruumiandmete ja kaardirakenduste killustatuse vähendamine.

Oluline on tihe koostöö linna asutustega (linnaplaneerimise amet, keskkonna- ja kommunaalamet, liikuvusamet, linnavaraamet).

22. Ruumiandmete kogumise ja uuendamise automatiseerimine.

23. Tehniliste lahenduste nõuete kirjeldamine ruumiandmeid puudutavates linna hangetes.

24. Ruumiandmealase koostöö juhtimine riigiasutuste ja teiste omavalitsustega, et vähendada andmete dubleerimist ja parandada andmekvaliteeti.

Infosüsteemide arendamise põhimõtted

• Enne mahuka tarkvaraarenduse lähteülesannet fikseeritakse teenuse kirjeldus vastavalt keskselt kasutusel olevale lähteülesande mallile, mis peab muu hulgas sisaldama:

  • teenuse osade (protsesside) kirjeldust;

  • andmeallikaid;

  • rolle ja vastutajaid;

  • teenuse osutamisel tekkivaid dokumente;

  • õigusraamistiku kirjeldusi.

• Infosüsteeme arendatakse teabehalduse (andmete ja kannete) põhimõttel. Süsteemis hoitavate andmete põhjal saab väljastada dokumente vajadusest lähtudes. Kõik teenusega seotud dokumendid on leitavad teenuse osutamiseks kasutatavas e-keskkonnas.

• Linna infosüsteemid luuakse arendusressurssi arvestades mõõduka suurusega. Modulaarse arhitektuuri abil tagatakse nende tõhus omavaheline suhtlemine ja andmete vahetamine.

• Infosüsteemid on X-tee kaudu (sh riigi infosüsteemidega) lihtsasti masinliidestatavad (API). Infosüsteemide arendamisel hinnatakse, milline osa hõlmatud andmetest on avaandmed, ning need muudetakse automaatselt kättesaadavaks andmete teabeväravas.

• Linna infosüsteemid kasutavad võimalusel andmejälgijat, et tagada läbipaistvus selles, kuidas ja millal inimeste andmeid kasutatakse, ning keskset volituste haldamise infosüsteemi Pääsuke, et võimaldada linnaelanikel mugavalt anda ja hallata volitusi teenuste kasutamiseks.

• Infosüsteemides kasutatavates andmetes järgitakse kokkulepitud semantikat, selle puudumisel lepitakse see kokku nende andmete ulatuses, mida infosüsteem hõlmab.

• Arenduses rakendatakse alati Tallinna disainisüsteemi, välja arvatud juhul, kui see on tehniliselt võimatu või äärmiselt kulukas.

Tegevussuund 2.2. Digitaalehituse ja digikaksiku rakendamine

Digitaalehituse kirjeldus

Digitaalehitus hõlmab ehituse ja linnaruumi arendamise protsesside terviklikku digiteerimist ning põhineb andmepõhistel, integreeritud töövoogudel, avatud standarditel ning ajakohastatud andmekeskkondadel. Digitaalehituse olulised komponendid on ehitise infomudel (ka ehitise infojuhtimine, BIM) ja digikaksik. Need võimaldavad saavutada strateegilisi eesmärke kestlikkuse, innovatsiooni ning linnakeskkonna kvaliteedi puhul.

Lühend BIM võib viidata kahele omavahel seotud aspektile:

• building information model – andmerikkas vormingus digitaalne ehitise mudel, mis sisaldab hoone või taristu füüsikalisi, tehnilisi ja funktsionaalseid andmeid kogu selle elukaare jooksul;

• building information management – infomudelite arendamise, haldamise ja rakendamisega seotud protsessid ja töökorraldus, sealhulgas andmete kvaliteedi tagamine, rollide määratlemine, töövoogude juhtimine ja standarditele vastavuse tagamine.

Tallinnas käsitletakse BIMi strateegilises tähenduses kui digitaalehituse juhtimisraamistikku, kus tehnilised mudelid (model) ja nende arukas kasutus (management) on ühendatud, et toetada linna planeerimis-, loamenetlus-, ehitus- ja varahaldusprotsesse tõhusalt ja andmepõhiselt.

Digitaalehituse kasutuselevõtu eesmärk on luua ehitiste eluringis ja linna menetluslikes tööprotsessides tõhusaid, sünkroniseeritud ja andmekadudeta infovooge, mis toetavad linna rohepöörde ja innovatsiooni ambitsioone ning aitavad parandada elukvaliteeti parema taristu ja paremate hoonete kiirema ja kulutõhusama rajamise teel. Digitaalehituse rakendamine võimaldab kiirendada andmevahetust, suurendada täpsust ja läbipaistvust ehitusprojektide kõigis etappides, vähendades detailplaneeringute ja ehituslubade menetlusaega ning parandades projektide kvaliteeti, sealhulgas eelarvete täpsust.

Tallinnas nähakse digitaalehitust jätkusuutliku linnaplaneerimise ja infrastruktuurihalduse tagamise olulise suunana, mis aitab kaasa arengustrateegias „Tallinn 2035“ kirjeldatud sihtide ja mitme valdkondliku eesmärgi saavutamisele. See võimaldab oluliselt parandada projektide tõhusust, vähendada kulusid ja maandada riske integreeritud projektivoogude ja reaalajas andmejuurdepääsu kaudu. Infomudelite kuluefektiivseks arendamiseks mõeldud algfinantseeringud võimaldavad hiljem kulu ja töömahtu vähendada ning loovad võimalused säästa raha kõigilt taristu ja kinnisvaraga seotud investeeringutelt³.

Digikaksiku kirjeldus (vt joonised 2 ja 3)

Digikaksiku roll on toetada andmepõhist otsustamist ning tarka ja tõhusat toimetamist laiemalt kui ainult ehitus. Digikaksik on füüsilise maailma ja mittefüüsiliste protsesside virtuaalne jäljend (ingl replica), mis on teenuse vajadustele vastava eelmääratud detailsuse, täpsuse ja uuenemise sagedusega. Digikaksik talletab minevikku, kajastab olevikku, võimaldab mõista ja hinnata tulevikustsenaariume ning prognoosida või simuleerida tulevikku targemate otsuste tegemiseks. Digikaksik on uus ja kiiresti kasvav ning uuenev kontseptsioon, mille arenguga peab olema kursis, et toetada linna tegevusvaldkondade tegevusi kaasaegsete metoodikate ja tehnoloogiaga.

Võtmevaldkonnad Tallinnas, kus on vaja digikaksikut rakendada, on linnaplaneerimine, linnavara (sh energeetika), linnamaastik (rohe- ja sinitaristu, haljastu, avalik ruum), liikuvus (tehnoloogia ja süsteemid, teenused, teed ja tänavad), tehnovõrgud (maa-alune taristu) ning juhtimine ja tugiteenused (kestlikkuse, sh kliimamuutustega kohanemise juhtimine).

BIMi ja digikaksiku tandemrakendiga toetatakse teadmiste- ja andmepõhiseid otsuseid ning edendatakse jätkusuutlikkust optimeeritud ressursikasutuse, vähendatud jäätmete ning keskkonnamõju täpsema ja tõhusama hindamise kaudu (vt täpsemalt osa „Digitulevik linna tegevusvaldkondades“).

Joonis 2. Digikaksiku tehniline raamistik

Joonis 3. Digikaksiku rakendamine strateegilise, taktikalise ja operatiivse tegevuse näidetel

Aastal 2035

Tänu digikaksiku kasutuselevõtule toimub linnakorraldus sujuvas ja tõhusas koostöös ning digitaalehitus võimaldab kvaliteetselt ja kuluefektiivselt juhtida ehitatud keskkonna eluringi protsesse. Sidusa tehnoloogia ja andmevahetuskeskkondade rakendamisel keskendutakse innovatsioonile, läbipaistvusele ja andmepõhisele otsustamisele, et parandada avalikke teenuseid ja taristut maailma parimast praktikast lähtudes. Digikaksiku ja digitaalehituse edulugu tugineb kvaliteetsetele ruumiandmetele.

Aastal 2035 on linnal ajakohane digitaalne peegeldus füüsilisest maailmast ja mitte-füüsilistest protsessidest, mida rakendatakse linna nii kaudsete kui ka otseste avalike teenuste osutamise ja juhtimise kõigis etappides, kus seda on vaja. Ehitise infomudelil ja digikaksikul põhinev ülevaade hõlmab andmeid linnaruumi taristu eluringist, seisukorrast ja remondivajadusest. See ei võimalda paremini planeerida mitte ainult taristuinvesteeringuid ja remonti, vaid ka taristu hooldamist ja selleks vajalike seadmete ja sõidukite hankimist, mis vastavad parimal moel vajadustele. BIM ja digikaksik kui andmevahetuskeskkonnad on sidusrühmade koostööle orienteeritud, sinna kuuluvad teiste hulgas valitsusasutused, eraettevõtted ja kogukond.

Digikaksikut kasutatakse seal, kus see suurendab efektiivsust ja/või loob uut väärtust, näiteks uute tehnoloogiate ja lahenduste katsetamisel ja simuleerimisel digitaalselt enne füüsilises maailmas rakendamist. Uusi digikaksiku rakendamise võimalusi prototüübitakse, testitakse ja piloteeritakse pidevalt linna teenuste osutamiseks ja ülesannete täitmiseks asjakohastel kasutusaladel. Aastaks 2035 on Tallinna digikaksik maailmatasemel tööriist linnatöötajatele, juhtidele ja linlastele.

Digitaalehitust ja digikaksikut iseloomustab krativäeline funktsionaalsus nii andmete kogumisel, töötlemisel kui kasutamisel. Kõik linna teenusprotsessides vajalikud andmed (sh füüsilises linnaruumis regulaarselt seiratavad andmed) on digikaksikus kasutatavad. Füüsilisest ruumist kogutud andmed on keskselt nüüdistehnoloogia abil kaardistatud, ajakohased ja usaldusväärsed, et anda ajakohane ja täpne sisend linna teenuse osutamiseks või olukorda sekkumiseks. Ka sekkumine võib osal juhtudel toimuda eelkirjeldatud reeglite alusel automatiseeritult (nt vabade parkimiskohtade teave või avaliku seaduse alusel trahvimine). Tõhusa BIMi ja digikaksiku ning vastavate otsustus- ja haldusprotsesside arenedes kerkib Tallinn maailma nutikamate linnade juhtivate eeskujude hulka.

Tegevussuuna elluviimist seiratakse muu hulgas järgmiste mõõdikute kaudu:

• BIMi-põhiste ehituslubade osakaal kõigis väljastatavates ehituslubades⁴;

• linna ehitiste (hoonete ja rajatiste) osakaal, mille kavandamisest halduseni rakendatakse BIMi⁵;

• linna ehitusarenduste ehituse faasis selgunud projekteerimisvigadest põhjustatud ajalise viivituse summaarne kestus;

• kriitilise tähtsusega linnakeskkonna seiretegevuste osakaal, mis on tehnoloogia abil automatiseeritud;

• suure ruumimõjuga planeeringute osakaal, kus on kaasamise käigus loodud võimekus planeeringu sisu kaasahaarava tehnoloogia (ingl immersive technology) abil tutvustada;

• linnaarengu poliitikad, mille väljatöötamisel on andmeanalüüsiks rakendatud digikaksikut;

• Tallinna digikaksiku küpsusaste/konkurentsipositsioon rahvusvahelise metoodika alusel.

Olulisemad tegevused

1. Tallinna vajadustele vastava digitaalehituse kontseptsiooni väljatöötamine⁶, sh:

   • organisatsiooniliste infonõuete (ingl organizational information requirements, OIR) määratlemine, st linna strateegilistest eesmärkidest lähtuvate infovajaduste kirjeldamine, et suunata vara-, projekti- ja infovahetuse nõuete kujundamist ning tagada digitaalehituse seos linna juhtimis- ja varahaldusprotsessidega;

   • vara infonõuete (ingl asset information requirements, AIR) määratlemine, st täpsustamine, mis andmeid on vaja vara tõhusaks haldamiseks, hoolduseks ja käitamiseks vara elutsükli jooksul;

   • projekti infonõuete (ingl project information requirements, PIR) määratlemine, st määratlemine, millist teavet on vaja projekti arenduse eri etappides, et tagada kooskõla linna strateegiliste eesmärkidega;

   • infovahetuse nõuete (ingl exchange information requirements, EIR) määratlemine, st kirjeldamine, millist teavet ja millises formaadis on vaja projekti eri etappides omavahel ühildada;

   • suuniste väljatöötamine projekti ja vara infomudeli (ingl project information model, PIM, asset information model, AIM) loomiseks projekteerimise ja ehituse etapis, hõlmates kogu vajalikku projektiteavet;

   • digitaalehitusega seotavate teenuste, andmestike ja infosüsteemide kaardistamine ja seoste loomine.

2. Digikaksiku kontseptsiooni ja teekaardi väljatöötamine.

3. Ühtse andmekeskkonna (ingl common data environment, CDE) rakendamine ning sidusrühmade reaalajas koostöö ja info jagamise edendamine.

4. Koolitusprogrammide ja pädevuse arendamine, et tagada linnatöötajate ja sidusrühmade valmidus BIM-süsteemi edukaks kasutamiseks.

5. Rahvusvahelise koostöö arendamine BIMi ja digikaksiku aspektides, mis on Tallinnale asjakohased.

6. BIMi ja digikaksiku rakendamiseks loodavate IT-süsteemide andmete ülekandmiseks raamistiku loomine⁷.

7. Automatiseeritud ja uudse andmekogumise juurutamine, sh:

   • kaugseire,

   • staatilised ja liikuvad andurid,

   • satelliidiandmed,

   • koostöö teenuste kasutajatega (linlastega) andmete kogumiseks.

8. Digikaksikul põhinevate prognooside loomine tulevikuprobleemide ja kriiside ennetamiseks ja mõjude minimeerimiseks.

9. Digikaksiku liidestamine tehisarul põhinevate andmekogumislahenduste ja kasutajaliidestega.

10. Tallinna BIMi juhtrühma loomine koostöös linna ametiasutuste, osakondade ja väliste ekspertidega.

11. Pilootprojektide elluviimine digitaalehituse protsesside testimiseks ja täiustamiseks, keskendudes peamistele taristuprojektidele ja avalikele hoonetele.

12. Etapiviisilise ülemineku juhtimine BIM-põhisele projekteerimisele ja loamenetlusele kõigis linna teenustes ja projektides.

13. Digitaalehituse ja GISi andmestike integreerimine kõigi suuremate linna ehitusprojektide jaoks.

14. Iga-aastaste auditite läbiviimine, et tagada andmete terviklikkus ja täpsus.

15. BIMi tavade ja protsesside pidev jälgimine, hindamine ja täiustamine.

Tegevussuuna elluviimine on tugevalt seotud ka infosüsteemide arendamise ja andmepõhisuse tegevussuunaga.

Tegevussuund 2.3. Infoturve, talitluspidevus, isikuandmete ja muu mitteavaliku teabe kaitse

Aastal 2035

Infoturve ja andmekaitse on iga teenuse elukaare vältel selle lahutamatu osa. Kõik linna töötajad, sealhulgas juhid, on andmekaitses ja infoturbes pädevad ja mõistavad selle olulisust ning oma rolli ja vastutust selles. Kõigile inimestele on tagatud nende isikuandmete kaitsega seotud õigused⁸.

Kasutajate vajadused, turvalisus ja andmekaitse ning organisatsiooni läbipaistvus on tagatud. Uute lahenduste kasutuselevõtul järgitakse selgelt määratletud protsessi, tagades, et kõik loodud süsteemid on turvalised ja andmed on nendes hästi kaitstud. Kõik teenusejuhid ja teenistujad on teadlikud oma rollist infoturbe ja andmekaitse tagamisel ning neil on vahendid ja teadmised selle täitmiseks.

Väliste partnerite, sealhulgas digilahenduste pakkujate vastavus turvalisuse ja andmekaitse nõuetele on põhjalikult kontrollitud. Tehisaru kasutatakse turvaliselt, selle võimalikud ohud on teadvustatud ja tõhusad leevendusmeetmed rakendatud. Linna asutuste vahelised andmekaitse ja infoturbe võrgustikud toimivad aktiivselt, tagades tõhusa koostöö ja kõrge turvalisuse taseme.

Linnaelanike digikirjaoskus ja küberturbealased teadmised⁹ on piisavad, et digiühiskonnas edukalt toime tulla. Digilinna ja digiteenuste vastu valitseb suur usaldus, mis on teadliku ja järjepideva tööga välja teenitud. Linna teenuste tarbijal on igal ajal selge ülevaade andmestikust, mis tema kohta linna infosüsteemis kogutakse ja kuidas seda töödeldakse.

Linna digiteenistus võtab küberturbeintsidendi korral viivitamata kasutusele esmased meetmed selle lahendamiseks, samuti pakub kriisistaabi liikmena kriisijuhtimisel asjakohast tehnilist tuge kogu Tallinna kriisikomisjonile ja kriisijuhile ning küberturbealase kriisi lahendamisse hõlmatud linnaorganisatsioonile. Linn on elanikkonnale usaldusväärne infokanal igas olukorras, ka üldise side puudumisel.

Infoturbele ja andmekaitsele kulutatavad ressursid skaleeruvad ühes rütmis IT-teenuste muutumise, keerukuse ning ajalooliste infoturbe juhtumitega. 

Linnal on infoturbe ja andmekaitse vallas tihe koostöö riigiasutustega (Riigi Infosüsteemide Amet, CERT.EE, Andmekaitse Inspektsioon). Linn kasutab maksimaalselt riigi pakutavaid lahendusi (põhimõtted, tark- ja riistvara komponendid, teadlikkus).

Teenuste osutamisel on talitluspidevus ja andmete käideldavus tagatud digivahendite võimaluste piires.

Tegevussuuna elluviimist seiratakse muu hulgas järgmiste mõõdikute kaudu:

• täidetud nõuete osakaal isikuandmete kaitse vastavusauditi järgi¹⁰;

• Tallinna küberturbe küpsustase rahvusvahelise metoodika (ISACA CMMI või ISO/IEC 15504) alusel;

• mõjuga intsidentide (ja rikkumiste)¹¹ osakaal kõigist infoturbe ja andmekaitse intsidentidest ja rikkumistest;

• linnatöötajate osakaal, kes on viimase kahe aasta jooksul läbinud infoturbe ja andmekaitse testi;

• linnatöötajate keskmine infoturbe ja andmekaitse testi tulemus skaalal 0–100;

• imiteeritud digitaalsete ja füüsiliste infoturbeintsidentide osakaal, mille puhul teenistujad käituvad vastavalt infoturbe reeglitele.

Olulisemad tegevused

1. Infoturbepoliitika ja andmekaitse põhimõtete regulaarne ajakohastamine ja rakendamine.

2. Linna teenustest lähtuv IT ja andmekaitse riskihalduse rakendamine, sh:

   • teenuste riskide ja mõjude hindamine ning riskidest tulenevate leevendusmeetmete rakendamine;

   • infosüsteemide kontrolljälgede (logide, kannete) talletamine ja analüüsimine;

   • küberrünnaku ennetamise tegevused;

   • varukoopiate loomine andmetest ja tarkvaralahendustest ning varukoopiate kasutuselevõtu testimine;

   • olemasolevate süsteemide turvalisuse ja dokumentatsiooni regulaarne kontrollimine ja ajakohastamine.

3. Eesti infoturbe standardi (E-ITS) juurutamine, pidev järgimine ja sellest lähtudes linna tööprotsessi ajakohastamine, sh:

   • E-ITSi rakendamise auditite läbiviimine;

   • linna hoonete ligipääsu keskne haldamine;

   • linna kaamerate, sh turvakaamerate keskne haldamine.

Oluline on tihe koostöö kõigi linna asutustega.

4. Infoturbe, andmekaitse ja talitluspidevuse integreerimine teenuste standardisse teenusejuhtide ülesandena.

5. Põhitarkvarade kasutamise, andmete säilitamise ja jagamise põhimõtete ning tavade korrastamine ja ühtlustamine.

6. Asjaajamiskorra ja muude asjakohaste regulatsioonide uuendamine, et tagada tõhus ja ühtne andmehaldus.

7. Kriisijuhtimise tõhustamiseks kriisi- ja eriolukorras andmekaitse ja hangete läbiviimise eritingimuste loomine koostöös riigiga.

Oluline on tihe koostöö munitsipaalpolitseiametiga.

8. Andmekaitse ja infoturbe protsesside kasutajakeskne standardiseerimine.

9. Isikuandmete kaitse auditite regulaarne läbiviimine ja tulemuste põhjal vajalike muudatuste tegemine.

Viited ja märkused

1. Kogutakse regulaarselt linnatöötajate hinnangut, pidades silmas linnas kasutusel olevaid andmeanalüüsi tööriistu: statistika ja mõõdikute juhtimislaud arvudes.tallinn.ee, finants- ja personaliaruandlus, valdkonnapõhised analüüsitöölauad, seireks, analüüsiks ja planeerimiseks kasutatavad kaardirakendused jms. ↩

2. https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik ↩

3. Kulude vähenemine BIM-mudeli kasutamisel võib ehituses ulatuda kuni viiendikuni ning aja kokkuhoid kuni 40%ni (vt https://www.mdpi.com/2075-5309/13/8/2041). Lisaks aja- ja rahakulu vähendamisele on BIMi rakendamisel tõendatud kasu ka teistes mõõdetavates ja kvalitatiivsetes aspektides, nagu energiatõhusus ja hoonete jõudlus ning toimivus, andmete täpsus ja kvaliteet ning koostalitlusvõime (vt https://www.researchgate.net/publication/334045744_The_benefits_of_building_information_modelling_BIM_to_facility_management_FM_over_built_assets_whole_lifecycle). ↩

4. Eraldi seiratakse nende hulgas Tallinna enda arenduste tarvis väljastatud ehituslube. ↩

5. Mõõdiku taseme arvestamisel kaalutakse ka iga objekti ehitusmaksumust ning arvestatakse selle suurusega. ↩

6. Tallinna digitaalehituse kontseptsiooni loomisel toetutakse rahvusvahelistele BIMi standarditele ja tehnilistele spetsifikatsioonidele (eelkõige ISO 19650, ISO 7817). ↩

7. Kuna kinnisvara ja taristu eluring on üldjuhul pikem kui IT-lahenduste elukaar, on väljakutseks andmete ülekandmine. Sellega parimal moel toime tulemiseks tuleb andmete ülekandmisega arvestada ja selleks eeldused luua. ↩

8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 ehk isikuandmete kaitse üldmääruse artiklid 13–23. ↩

9. Selle tulemuse saavutamisse panustavad inimkesksete digiteenuste arendamise ja linnaelanikele tutvustamise tegevused 1.1.7 ja 1.1.8. ↩

10. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 58 lõike 1 punktid a–f. ↩

11. Mõjuga isikuandmete kaitse nõuete rikkumine on selline, mille puhul on kas teabe tundlikkus või puudutatud isikute arv ja neile tekkinud kahju sedavõrd kaalukad, et teave on vaja edastada Andmekaitse Inspektsioonile menetlemiseks. Mõjuga infoturbe intsident on intsident, mis mõjutab organisatsiooni läbi õnnestunud pettuse, õngitsusründe, IT süsteemide tõkestamise, kasutajate eksitamise (ümbersuunamise), andmelekke vms. Mõjuga intsidendist teavitatakse riigi CERTi. ↩