Hetkeolukorra kirjeldus ja arendusvajadused

Tallinna digiteenused on maailmatasemel¹. See loob Tallinnale tugeva aluse järgmise arenguhüppe saavutamiseks linna teenuste kasutajakogemuses ja võimaldab olla teerajaja avalike teenuste osutamisel digitehnoloogiate abil. Samal ajal nõuab olemasolevate IT-süsteemide töös hoidmine üha rohkem rahastust, tugeva fookuse seadmist õigusloomele, turvalisusele ja andmekaitsele ning töötajate arendamist, et tagada teenuste järjepidevus ja säilitada inimeste usaldus.

Linna IT-alusteenused tagavad kõigile töötajatele tõhusa ja turvalise igapäevase arvutikasutusvõimaluse. Tööarvuteid ja lisaseadmeid hangitakse, hooldatakse, suunatakse taaskasutusse ja utiliseeritakse keskselt. Ka igapäevane IT-tugi on keskselt hallatud ja kvaliteetne. Linna IT-süsteemid ja serverid asuvad dubleeritud andmekeskustes, lisaks on paljud süsteemid hajutatud erinevate IT-teenuse pakkujate ning nende taristu vahel. Andmesideteenuseid pakuvad riigi suurimad telekommunikatsiooniettevõtted.

Platvormiteenuste tarkvara on valitud peamiselt suurte tootjate, nagu Microsoft ja Esri portfellidest. Haridusasutustes on laialdaselt kasutusel ka Google’i tarkvaratooted. Platvormirakendustena on üldjuhul kasutusel pilveteenused ehk tarkvara kui teenus (ingl Software as a Service, SaaS¹⁵). Osana IT-alusteenustest pakutakse sellistele platvormiteenustele keskseid identiteedi- ja küberturbeteenuseid.

Infoturbe ja andmekaitse valdkonnas lähtutakse nii õigusliku vastavuse tagamisest kui ka valdkonna parimate tehniliste praktikate kasutamise võimalustest. Andmekaitse keskendub isikuandmete ja privaatsuse kaitsele, infoturbes on juurutamisel Eesti infoturbestandard ning ressursside mõistliku kasutamisega tagatakse nende optimaalne kaitse.

Linnal on umbes 500 avalikku teenust², mis kõik hõlmavad digikomponente. Neist ligikaudu kaks kolmandikku on otsesed avalikud digiteenused, mida osutatakse elektroonilise kanali kaudu (nt e-teeninduse, teabevärava tallinn.ee, muu veebilehe või portaali, nutirakenduse või e-posti kaudu).

Digiteenuste loomisel on lähtutud kasutajasõbralikkusest: linlastelt küsitavate andmete hulk on viidud miinimumini. Riigi või linna teistest infosüsteemidest saadavad andmed võetakse X-tee kaudu ning see võimaldab kasutajale pakkuda eeltäidetud taotlusvorme.

Uute lähenemisviiside pidev katsetamine

Keskendumine olemasolevate digiteenuste haldamisele ja täiustamisele on taganud hea stardipositsiooni, mis avab võimaluse katsetada uut tehnoloogiat ja innovaatilisi lahendusi. Siiski ei ole linna digiarengu hoogustamiseks kasutatud veel kõiki võimalusi. Näiteks on nii erasektoris kui ka akadeemilistes ringkondades rohkelt teadmisi ja lahendusi, mida võiks tõhusamalt linnajuhtimisse kaasata, sealhulgas eriti linna kiiresti areneva idufirmade kogukonna potentsiaali kaudu.

Tehisaru kasutamise võimalusi on palju rohkem, kui on praeguseks jõutud kasutusele võtta. Tehisarule töö andmine nõuab muudatusi nii tööprotsessides kui ka infosüsteemides, kuid on Tallinna suur võimalus viia ka kasutajakogemus uuele tasemele.

Krattide ja sensorite ning andmete reaalajas analüüsi abil on vaja pakkuda senisest tugevamat digituge individuaalse õpitee arendamisele, keskkonnahoiualaste väljakutsete lahendamisele ning kriisireguleerimisele. Seejuures on keskkonnahoidlikkuse ja ressursisäästlikkuse vaatest omakorda väljakutseks (muu hulgas tehisaru kasutamise kasvu tõttu) suurenevad mahud andmesides ja andmemahtude talletamisel ning töötlemisel ³.

Infosüsteemide arendamine ja andmepõhisus

Kõik linna teenused on ühetaoliselt⁴ kirjeldatud Tallinna avalike teenuste andmekogus (ATAK), mis on esmane avalikele digiteenustele ligipääsu kanal. Kõigi linna avalike teenuste tagamiseks toimib ligi 60 infosüsteemi, mis moodustavad 35 andmekogu.

Teenuste andmekogu vajab pidevat ajakohasena hoidmist ja seiret, et see toetaks linna pikaajalisi teenuste juhtimise eesmärke. Tallinna avalike teenuste andmekogu teenuste loetelu hõlmab küll suurt osa Tallinna avalikke digiteenuseid, kuid teenuste kohta kajastatav teave ei vasta teenuste juhtimise praegustele ootustele. Suur hulk teenusejuhtidest ei ole teadlikud ATAKi olemasolust ning neile seatud ootusest uuendada ATAKis andmeid teenuse kohta.

Digiriigi koostoime raamistik võimaldab kasutada riigi keskseid komponente, nagu X-tee ja TARA. Linna tarkvara avatuse ja koostalitlusvõime tagamiseks on vaja teha järjepidevat koostööd.

Infosüsteemide kasutuselevõtt pole täielik ja nende kõrval säilivad infosüsteemivälised andmete kogumise ja töötlemise vahendid. Samuti puudub tagasisidemehhanism, et parendada (digi)teenuseid tervikuna.

Uute infosüsteemide arendamiseks piisava rahastuse tagamine on keeruline, eriti arvestades, et linna infosüsteemide eelarve on riigi võimalustega võrreldes tagasihoidlik ja linnal on teenuseid palju. Üks väljakutseid on ka vananevate infosüsteemide arendamine ja nende tehnoloogiline ajakohastamine.

Keeruline on ka riigi arendatud lahenduste kasutuselevõtt (nt ehitisregister), mis nõuab kompromisside tegemist funktsionaalsuses ja harjumuspärasuses. Siin on linnal kui teenuseosutajal ja riigil kui tehnilise IT-lahenduse pakkujal vaja teha tihedamat koostööd.

Enamik linna andmekogusid on registreeritud riigi infosüsteemide haldussüsteemis. Õigusruumi muudatuse tõttu on linnal vaja oma infosüsteemide kataloogi. Seal andmete ajakohasena hoidmine nõuab teenusejuhi, linna digiteenistuse ja õigusloome osakonna paremat koostööd.

Linna infosüsteemide tõhus toimimine ja avalike teenuste arendamine sõltuvad muu hulgas riigi registrites sisalduvatest andmetest, kuid nende kättesaamine on muutunud ajas järjest keerulisemaks. Kuigi enamik süsteeme on X-teega liidestatud, on andmete väljaandmisest keeldumine sage.

Et vähendada linna andmehalduskoormust ja tagada andmete ajakohasus, on vaja paremaid kokkuleppeid avaandmete haldamise, andmekvaliteedi, andmete pärimise ja talletamise kohta, sealhulgas määratleda andmete omanikud. Samuti tuleb arendada andmekirjaoskust ja tõhustada andmepõhist juhtimist. Seda toetavad andmesõnastikud, analüüsilahendused ja andmete haldamise raamistik, mis tuleb samuti välja töötada ja rakendada. Kuna paljud andmed asuvad hajutatult infosüsteemidest väljaspool, näiteks failides, siis tuleb infosüsteemide arendamisel seada prioriteediks hajutatud andmete koondamine süsteemi, andmete analüüsitavus ja paindlik liidestatus.

Tallinnas on asjaajamine peaaegu täielikult digitaalne, kuid proovikiviks on muuta andmehaldust nii, et vajadusel oleksid andmed taasesitatavad dokumentidena.

Ruumiandmete ebapiisav kvaliteet ja kasutamine, selgete reeglite puudumine nende kogumiseks, haldamiseks ja ristkasutamiseks on kitsaskoht, mis pärsib andmetest lisandväärtuse loomist. Töötajate ebaühtlased oskused ruumiandmete haldamisel ja süsteemide kasutamisel lisavad raskusi. Probleemiks on andmete dubleerimine nii linnas sees kui ka riigi tasandil (linna vajadused nõuavad sageli detailsemaid andmeid kui riiklikes süsteemides on saada). Suureks väljakutseks on ruumiandmete ja töövoosüsteemide omavaheline integreerimine, kus ruumiandmed võiksid olla loomulik osa protsessist ja infosüsteemist, et neile tekiks loogiline ja terviklik elukaar. Ruumiandmetega automaatkontrollide rakendamine nõuab suuremat tehnoloogilist võimekust ja koordineerimist ning mõttemalli muutust.

Tallinna ruumiandmete register, sh aluskaart, ja linnas kasutuses olev geoinfosüsteem teenindavad paljusid valdkondi. Nende puhul on töömahukas nii andmete ajakohasuse hoidmine kui ka kaasaegsete lahenduste pakkumine andmete kaardistamiseks või analüüsimiseks. Linna tegevusvaldkondade teenusejuhid ja teenistujad ei kasuta menetlusprotsessides infomudeleid (nt BIM) ning ei halda ega uuenda kaardirakendusi süsteemselt. Sageli ei nähta ruumiandmete või nende ajakohasena hoidmise ja/või kvaliteedi tähtsust ning osal juhtudel vajatakse tegelikult ühekordset ruumiandmete analüüsi, mitte kaardirakendust.

Teenuspõhine juhtimine ja kasutajakesksus

Teenusedisaini ja riigi teenuste standardi juurutamine on algusjärgus ehk arendusprojektide puhul rakendatakse kasutajakeskset disaini ebapiisavalt. Kasutajakogemuse ja teenuste kvaliteedi mõõtmiseks ei ole veel kehtestatud ühtseid põhimõtteid. Uue arengusuunana peitub suur võimalus personaalsemate, nn sündmusteenuste⁵ osutamises. Seega on määrava tähtsusega teenusedisaini rakendamine kõikides linna asutustes, hõlmates nii linna avalikke teenuseid kui ka olulisi tugiteenuseid, sh digiteenused, õigusloome, kommunikatsioon ja finantshaldus.

Teenuste arendamise ja haldamise süsteemsust piirab teenusejuhtide rollide ja vastutuse ebaselgus. Tihti ei ole osalistel selget arusaama, kes vastutab teenuse toimimise ja kes arenduse eest. Suur osa teenusejuhte ei pea end kogu teenuse elutsükli vältel selle arendamise ja haldamise eest vastutavaks. Vaja on keskset süsteemi, mis talletaks oskusteabe tehtud töödest ning võimaldaks jagada saadud kogemusi.

Praeguseid e-keskkondi saab muuta ligipääsetavamaks ja avalike teenuste kirjeldused on sageli kirjutatud keerulises ametikeeles, mis on tavakasutajatele raskesti mõistetav.

Keskselt osutatud IT-alusteenused ja IT-tugi

Tallinna IT-alusteenused ja IT-tugi hõlmavad mitmekülgseid teenuseid, nagu kasutajaõiguste haldamine, e-post, andmesalvestus, infosüsteemide majutus, kaugtöö võimalused, IT-turvateenused, IT-toe osutamine, IT-vahendite ja litsentside hankimine ning andmeside. Suuremale osale linna asutustest tellitakse IT-alusteenuseid ja IT-tuge erasektorist, kuid paljusid teenuseid osutab linna digiteenistus ka ise. Andmeid majutatakse nii linna andmekeskuses kui ka teenuseosutajate keskustes.

Linna arvutitesse paigaldatud tarkvara ja litsentseeritud veebirakenduste kohta puudub süsteemne ülevaade, samuti puudub sageli tarkvara ajakohasuse ja kasutamise eest vastutaja. Eritarkvara litsentsikasutus on sageli ebaefektiivne: osa litsentse jäetakse kasutamata ja see võib kaasa tuua raiskamist.

Linnatöötajate ja asutuste nõudlus uute ja spetsiifiliste rakenduste kasutuselevõtuks kasvab, kuid puudub nende hindamise ja sobivuse kindlaksmääramise protsess. Aga ka teistpidi, tihti soovivad töötajad jätkata neile harjumuspäraste tööriistade kasutamist ega soovi nende asendamist alternatiivsetega. Linnatöötajatele on loodud keskne digitaalne ID, mida kasutatakse e-posti ja ühekordse sisselogimise (ingl single sign-on, SSO) süsteemide haldamiseks. Selle ametlik reguleerimine ja laiendamine kõikidele pilvetarkvaradele on keeruline. Tähtis on vähendada digiprügi ning seada piirid andmemahtudele, kuid oluline on ka arhiveerida ja säilitada digitaalne pärand.

Linna digiteenistus koordineerib IT-tuge enam kui 250 asutuses ja enam kui 13 000 töötajale. Selle tsentraliseerimisega alustati 2011. aastal, kuid endiselt esineb raskusi näiteks hankeprotsesside keerukuse ja pikkuse tõttu. Hanked võivad võtta kuni aasta, mille vältel võivad vajadused muutuda. Kuna lepinguid muuta ei saa, peab ette nägema järgmise nelja aasta vajadusi. Teenuse kvaliteedi haldamine on keeruline, kuna teenuseosutajad kasutavad probleemide registreerimiseks ja lahendamiseks eri rakendusi.

Eri ametiasutused kasutavad sama funktsiooni täitmiseks erinevaid lahendusi ja see tekitab killustatust. Samuti puuduvad kesksed koolitused arvutioskuse parandamiseks. IT-spetsialistide värbamine on kasvava palgasurve ja konkurentsi tõttu keeruline. Kogenud töötajate siirdumine erasektorisse mõjutab teenuste kvaliteeti ja järjepidevust. Iseteeninduse ja automatiseeritud lahenduste, nagu virtuaalassistentide kasutuselevõtt on alles algusjärgus. Personaalse teenuse kõrvale on vaja arendada kasutajatoe automatiseerimist.

Kiirete ja paindlike lahenduste kasutuselevõtt eeldab ulatuslikku ettevalmistust ja koolitusi. Ajamahukas hankeprotsess ja vähene teadlikkus uute lahenduste võimalustest võib aga takistada nende rakendamist. Vaja on ühtlustada teenuste kvaliteedi jälgimist, vähendada killustatust ja arendada välja süsteemne lähenemine uute tööriistade hindamiseks ning kasutuselevõtuks. Samuti tuleb jätkata töötajate digioskuste parandamist ja tagada paindlikkus kiiresti muutuvates oludes.

Infoturve, talituspidevus, isikuandmete ja muu teabe kaitse⁶

Digitaalse Tallinna senine edulugu põhineb suurel määral elanike usaldusel linna vastu. Iga töötaja loob igapäevatöös avalikku teavet ning enamik töötab isikuandmete ja juurdepääsupiiranguid vajava teabega. Seetõttu on teadlik isikuandmete ja avaliku teabe töötlemine ning kohaste turbemeetmete kasutamine linnaorganisatsiooni iga teenistuja kohustus.

Veel ei ole linnaorganisatsioonis ühist arusaama, et andmekaitse, infoturbe ja läbipaistvuse tagamine on linna kõigi töötajate ühine ülesanne ning seda peavad eranditult täitma kõik juhid ja spetsialistid, sõltumata valdkonnast.

Andmekaitse, avaliku teabe ning infoturbe põhimõtted ei ole integreeritud protsessidesse, näiteks uute teenuste disainimisse või lepingute sõlmimisse, sest paljudel juhtudel on kohustuslik protsess kindlaks määramata. Tallinna isikuandmete töötlemise register vajab pidevat ajakohastamist, et kajastada muutusi seadustes ja teenustes ning tegevustes.

Infoturbepoliitika seab eesmärgid ja reeglid, kuid stabiilse ja järjepideva infoturbe eelarve planeerimine on kujunenud keeruliseks. Infoturve nõuab IT-teenuste püsivalt kasvavale keerukusele ja muutustele vastavat ressurssi. Samuti on keeruline infoturvet efektiivselt hallata (sh välispartnerite puhul), kui puudub keskne haldussüsteem ning riskide hindamine ja juhtimine ei ole süsteemne ega järjepidev.

Kuigi Eesti infoturbestandardi (E-ITS) alusel on meetmeid rakendatud ning suuri intsidente välditud, nõuab uus regulatsioon infoturbe sõltumatut auditeerimist iga kolme aasta tagant. Raskusi valmistab puudulik kontroll väliste partnerite turvameetmete üle ning pingutust nõuab andmeturbeteadlikkuse kasvatamine linna asutustes. Tähelepanu vajab ka tehisaru kasutamine, sealhulgas andmetöötluse kontroll ja kasutatavate andmete määratlemine.

Füüsilise ruumi, sh paberdokumentide infoturve on valdavalt reguleerimata, samuti puudub ühtne tava, millest lähtuda andmete pikaajalisel säilitamisel ja hävitamisel. Sageli säilitatakse andmeid asjaomaseid põhimõtteid sõnastamata või neid eirates.

Läbivad proovikivid

Digiteenuste kulud kasvavad kiiremini kui linna eelarve ning järjest suureneb teenuste spekter, mis vajab digituge. Tallinna otsused ja teenused tuginevad andmetele, mistõttu on üks olulisemaid väljakutseid tagada kvaliteetsete andmete kättesaadavus, nende kasutamise lihtsus ja ulatus, et jälgida strateegiliste eesmärkide saavutamist ning hinnata linna tegevuste mõju. Samuti on oluline tööprotsesside digiteerimine ja automatiseerimine: see aitab parandada tõhusust ja läbipaistvust ning võimaldab linnal oma tegevusi paremini juhtida. Arendustegevuste prioriseerimine ja nende kooskõla tulevikuvajadustega on samuti keerukus, mille lahendamiseks on vaja valdkondades oskust olla tark tellija: määratleda selgelt vajadusi ja pakkuda täpseid lahendusi. Suurenenud ootused linna digitaristule ja teenuste arendamisele nõuavad töötajate (ja digiteenuste kasutamisel ka elanike) digioskuste laiendamist, sealhulgas keerukates valdkondades, nagu tehisaru.

Seosed riikliku arengudokumendiga „Digiühiskonna arengukava 2035“

„Digitaalne Tallinn 2035“ ja Eesti digiühiskonna sihid on omavahel tihedalt seotud. Kui riigi tasandil keskendub Eesti digiriigi poliitika parima digiriigi kogemuse loomisele, siis Tallinn on juba keskendunud inimkeskse digilinna kogemuse pakkumisele. See tähendab, et Tallinn saab kasutada riigi loodud digitaristut ja lahendusi, arendades oma lahendusi edasi linna tasandil. Nii digiriigi kui ka arengudokumendi „Digitaalne Tallinn 2035“ puhul on keskmes inimkesksus, teenuste kvaliteet, turvalisus ja tehnoloogia tõhus rakendamine kõigis eluvaldkondades.

Eesti digiriigi kõrge tase annab linnale olulisi eeliseid ja võimalusi, pakkudes tugevat alusplatvormi, nagu X-tee ja digiidentiteet.

Digitaalne Tallinn on digiriigi edasiarendus, mis toob konkreetsemad lahendused linnakeskkonda ja kohalikule tasandile. Linn ja riik saavad üksteist toetada, kusjuures riigi ja linna koostöö ja digitaalse Tallinna algatused võimaldavad tagada ka riigi digitaristu, teenuste ja infosüsteemide jätkuva arengu.

Seosed ÜRO kestliku arengu eesmärkidega

„Digitaalne Tallinn 2035“ toetab kõigi linna tegevusvaldkondade elluviimist, panustades rohkemal või vähemal määral kõikide kestliku arengu eesmärkide (SDG) elluviimisesse. Alljärgnevalt on toodud seosed eelkõige nende SDG-dega, millesse linn panustab digitehnoloogia ja digiarenduste juhtimise kaudu.

	Seos alaeesmärgiga	Seos tegevusega
	Alaeesmärk 1.4 tagab haavatavamatele rühmadele ligipääsu majanduslikele ressurssidele, avalikele teenustele ja tehnoloogiale.	Digiehituse tegevuste (2.2.1, 2.2.11) kaudu arendatakse linna taristut ning haldusmudelit vara elutsükli käigus. See loob parema ja õiglasema ligipääsu avalikele teenustele ning aitab kaasa elanike heaolu kasvule.
	Alaeesmärk 4.4 seab sihiks suurendada digioskusi.	Digipädevuse ja teenusejuhtimise oskuste arendamine (1.1.3, 1.1.7 ja 1.1.8) ning süsteemne oskuste hindamine ja koolitamine (1.2.10–1.2.12) toetavad elukestvat õpet ja tugevdavad avaliku sektori valmisolekut digiteenuseid osutada.
	Alaeesmärk 7.3 seab sihiks kahekordistada energiatõhusust.	Teenuste jälgimise ja toimivuse seire abil (1.1.9) saab optimeerida süsteeme ja vähendada tarbimist. Aitab kaasa nutikale ja ressursitõhusale linna arendamisele.
	Alaeesmärk 8.2 toetab majanduse tootlikkuse kasvu digiteerimise ja innovatsiooni teel. Alaeesmärk 8.3 kutsub üles looma arengut toetavat poliitikat, mis soodustab uuenduslikke tegevusi, ettevõtlust ja loovust. Alaeesmärk 8.4 keskendub ressursside säästvale kasutusele ja keskkonnahoidlikule tootmisele. Alaeesmärk 8.6 rõhutab vajadust toetada noorte ning haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste osalemist tööturul.	Tarkvara haldus ja reeglistik ning IT-toe ja personaliprotsesside lõimimine (1.2.1–1.2.5) muudavad töökorralduse sujuvamaks ja tõhusamaks (8.2). Töötajate vajadusi arvestavad arenguvestluste analüüs ja kaardistused (1.2.6, 1.2.9) toetavad sihipäraseid arendusi (8.6). Innovatsiooni ja loovust edendavad uue tehnoloogia rakendamine, tehisaru ja sisekrattide arendus ning koostöö ülikoolidega (3.1.1–3.1.7), mis tugevdavad teadmussiiret ja loovad uuenduslikku töökultuuri (8.3). Digiprügi vähendamine (1.2.20) ning süsteemide sulgemine ja pilve kolimine (1.2.17, 1.2.18) parandavad andmehalduse ressursitõhusust (8.4). Infosüsteemide ajakohastamine (2.1.5) ja infoturbe standardite rakendamine (2.3.1, 2.3.3) tagavad töökindla ja turvalise digikeskkonna (8.2).
	Alaeesmärgid 9.1, 9.4 ja 9.5 keskenduvad usaldusväärse taristu arendamisele, tehnoloogiate tõhususe kasvule ja innovatsioonisuutlikkuse edendamisele.	Tegevusega 1.1.2 standardiseeritakse teenused kogu elutsükli ulatuses, luues ühtse ja tõhusa arenduskeskkonna (9.4). Tegevus 1.1.10 arendab tehnilisi lahendusi riigi sündmusteenuste osutamiseks, tugevdades usaldusväärset ja ühendatud digitaristut (9.1). Seire- ja arendustegevused 1.1.9 ja 1.1.11 aitavad hinnata teenuste toimivust ning kaardistada sobivaid ülesandeid tehisaru rakendamiseks. See toetab innovatsioonivõime kasvu (9.5). Tegevused 1.2.1, 1.2.2 korrastavad tarkvarakasutust ja haldust ning loovad ühtlustatud raamid uute tarkvaralahenduste juurutamiseks (9.4). Lisaks suurendavad tehnoloogia tõhusust 1.2.17 ja 1.2.18, mis käsitlevad pilvetehnoloogiale üleminekut ning vanade süsteemide sulgemist (9.4). Infoturbe ja andmekaitse lõimimine teenuste juhtimisse (2.3.2, 2.3.4) tugevdab süsteemide töökindlust ja usaldusväärsust, mis on kestliku taristu oluline eeldus (9.1). Digitaalehituse tegevused (2.2.1–2.2.15), sealhulgas BIM-mudelite, digikaksikute ja anduripõhise andmekogumise arendamine, tugevdavad linna innovatsioonisuutlikkust ning suurendavad tehnoloogia kasutuse ressursitõhusust (9.4, 9.5). Lisaks toetavad tehisaru arendamise ja rakendamise tegevused (3.1.5–3.1.7) Tallinna teadmus- ja tehnoloogiapõhist arengut ning uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu avalike teenuste osutamisel (9.5).
	Alaeesmärgid 10.2 ja 10.3 rõhutavad sotsiaalse ja digitaalse kaasatuse ning võrdse ligipääsu tagamist teenustele.	Tegevus 1.1.6 (WCAG‑nõuetele vastavuse tagamine linna veebilahendustes) laiendab digiteenuste kättesaadavust kõigile kasutajatele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Tegevus 1.1.14 (ühtne klienditeenindus ja infosüsteem) vähendab teenuste kättesaadavuse ebavõrdsust sõltumata kasutaja profiilist või kogemusest.
	Alaeesmärk 11.3 toetab kaasavat ja andmepõhist linnaplaneerimist, alaeesmärk 11.6 keskkonnasäästlikku elukeskkonda.	Sensorite ja kaugseire andmete kogumine (2.2.7) võimaldab andmepõhist ja tõhusat planeerimist ning loob eeldused linnakeskkonna nutikaks juhtimiseks. Digikaksikutel põhinevad prognoosid ja lahendused (2.2.8, 2.2.9) suurendavad linna suutlikkust ennetada tulevikuprobleeme ja parandada kriisitaluvust (11.3). Keskkonnamõju vähendavad tegevused, nagu digiprügi vähendamine (1.2.20) ning iga-aastased auditid andmete täpsuse ja puhtuse tagamiseks (2.2.14), toetavad vastutustundlikku andmehaldust, mis aitab hoida linna digitaalse jalajälje väiksemana (11.6).
	Alaeesmärk 12.5 rõhutab vajadust vähendada jäätmeteket, sealhulgas digiprügi.	Tegevus 1.2.20 (digiprügi süsteemne vähendamine ja ennetamine) ja tegevus 2.2.14 (BIM‑andmete kvaliteedi audit) toetavad ja edendavad vastutustundlikku andmehaldust vastavalt ringmajanduse põhimõtetele.
	Alaeesmärk 16.6 toetab tõhusaid, vastutustundlikke ja läbipaistvaid institutsioone kõigil tasanditel. Alaeesmärk 16.7 edendab reageerivat, kaasavat, osavõtlikku ja esinduslikku otsustusprotsessi kõigil tasanditel. Alaeesmärk 16.10 tagab avaliku juurdepääsu teabele ning kaitseb põhivabadusi.	Tegevused 1.1.1 ja 1.1.2 loovad selged kokkulepped teenuste arendusprotsessis ja juurutavad standardiseeritud lähenemist, mis tugevdab läbipaistvust ning asutuste tõhusust (16.6). Tegevused 1.1.3 ja 1.1.4, mis keskenduvad inimkesksele arendusele ja kasutajakogemusele, toetavad osavõtlikku ja kaasavat teenuste kujundamist (16.7). 1.1.2, 1.1.6 ja 1.1.13 tagavad järjepidevalt kättesaadava teabe teenuste kohta ning tutvustavad arendusi sihtrühmadele arusaadavalt – see tugevdab ligipääsu teabele ja läbipaistvust (16.10). 1.1.14 kaudu arendatakse kliendipöördumiste süsteemi, mis muudab asutused agiilsemaks ja usaldusväärsemaks (16.6 ja 16.7). Lisaks toetab tegevus 2.3.4 infoturbe ja andmekaitse põhimõtete sidumine teenuste standardisse institutsioonide vastutustundlikkust ning aitab tugevdada inimeste usaldust avaliku sektori vastu (16.6).
	Alaeesmärk 17.6 toetab teadmiste ja tehnoloogia jagamist, alaeesmärk 17.17 soodustab tõhusat avaliku ja erasektori partnerlust.	Tegevusega 1.1.10 arendatakse tehnilisi lahendusi sündmusteenuste osutamiseks. Samuti loob see tugeva koostööraamistiku riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, toetades teadmussiiret ja koosvõimet (17.6). Kommunikatsiooniplaani koostamine ja teavitustegevused eri kanalites (1.1.13) loovad aluse järjepidevale info vahetamisele ning avaliku, era- ja kolmanda sektori partnerluse tugevdamisele (17.17).

2024. a septembris avaldatud ÜRO raporti „E-government survey“ kohaselt on Tallinna digiteenuste küpsusindeks 0,9271, millega Tallinn paigutus maailma linnade arvestuses esikohale. ↩
tallinn.ee/teenused ↩
Ligikaudu 90% maailma andmemahtudest on toodetud vaid viimase paari aastaga ning maailma andmemahud on kasvanud 2020. aastate algusega võrreldes enam kui kolm korda. Seni moodustab suurima osa andmemahtudest videote voogedastus. ↩
Iga teenuse kohta on toodud lühikirjeldus, kõik võimalikud taotlemise kanalid, teenuse osutajad, reguleerivad õigusaktid ja võimalus jätta tagasisidet eelkirjeldatud info kohta. ↩
Sündmusteenus ühendab mitu sama elusündmusega (nt lapse sünd, kooli astumine või elukoha muutmine) seotud teenust üheks teenuseks. ↩
Isikuandmete kaitse, avalik teave ja infoturve hõlmavad inimõiguste, sh digitaalsete inimõiguste kaitset, sealhulgas inimese õigust oma isikuandmete kaitsele ja andmete kättesaadavusele. Oluline tahk on ka organisatsiooni tegevuse läbipaistvus kogu ühiskonnale. ↩